Ühendriikide valimised 2000: kallid ja kuumad


Head ajad ongi 7. novembri valimiste selgroog.

Demokraadid lubavad õitsengu säilitada ning viia rikkuse ka nendeni, kes seni kõrvale jäänud. Vabariiklased süüdistavad kaheksa aastat valitsenud demokraate, et nood pole võimalustest hoolimata parandanud tervishoiu- ja haridussüsteemi, suurendanud sotsiaaltoetusi ja vähendanud makse.

Demokraat Al Gore parafraseeris 3. oktoobri esimeses presidendidebatis vabariiklase George W. Bushi vastas seistes Ronald Reagani 1980. aasta küsimust tollasele riigipeale Jimmy Carterile: "Kas teil läheb täna paremini, kui nelja aasta eest." Üksnes sõna "neli" asendas ta "kaheksaga", kuna Bill Clinton on võimul olnud just nii kaua, ning vastas siis ise veendunult "jah".

Väliselt on Bushil ja Gore’il mitmeid sarnasusi. Gore (52) on USA senaatori poeg, õppinud Harvardis, teeninud kaheksa aastat asepresidendina. Bush (54) on presidendi poeg, õppinud Yale’is ja Harvardis, teeninud kuus aastat Texase osariigi kubernerina.

Meeste erimeelsused on paljus pärit tavapärasest vabariiklaste-demokraatide, konservatiivide-liberaalide vastuseisust. Näiteks pooldavad vabariiklased abortide karmimat reguleerimist, demokraadid omakorda rõhuvad rohkem keskkonnakaitsele. Eri meelt ollakse ka USA rolli osas: Gore pooldab aktiivsust, Bush aga vaoshoitust, kui keegi riiki ei ähvarda.

Ekspertide hinnangul moodustab eelarveülejääk järgmise 10 aasta jooksul 4,5 triljonit dollarit. Sellest soovivad nii Bush kui Gore suure osa kulutada sotsiaaltoetuste ja tervishoiu rahastamiseks.

Bush aga soovib Gore’ist enam vähendada makse.

Kui vanasti olid maksukärped alati kindel valimislubadus, siis tänapäeval on nad oma võlu kaotanud, selgub uuringutest.

Uuringud näitavad ka, et hääletus tõotab tänavu tulla erakordselt tasavägine. Gore’il on kanda oma eelkäija Clintoni skandaalid ning valijate soov näha presidenti, kel poleks vaja sedavõrd palju vabandada. Bushi nimetatakse omakorda kogenematuks, eelkõige välissuhete osas, samuti on tema juhitav Texas Ühendriikides paljude näitajate poolest viimaste seas.

Ka võitluses Kongressi saadikukohtade pärast on kõik veel lahtine.

Ümber valitakse kõik 435 Esindajatekoja saadikukohta. Seni oli vabariiklastel 222 ja demokraatidel 210 mandaati, kaks kohta kuulusid sõltumatutele saadikutele ja üks oli täitmata. Kes 7. novembri hääletusel võidu saavutab, määrab Esindajatekojale uue spiikri, asub juhtima komisjone ning paneb paika prioriteedid.

Senatis on vabariiklastel hetkel edu 54-46. Kuna ümberjagamisele läheb 34 senaatorikohta, on sealgi demokraatidel võimalus liidriroll haarata.

Tulemustest hoolimata on aga kindel üks: tänavused valimised on ajaloo kulukaimad. Septembri alguseks olid kandidaadid, parteid ja huvigrupid presidendi- ja kongressivalimiste kampaaniaks kulutanud üle kahe miljardi dollari. See ületas juba tollal 1996. aasta valimiskampaaniatesse suunatud kogusumma.

Hiigelkuludest hoolimata ennustatakse valimisteks madalt osalusprotsenti, mis jääb ilmselt alla ka 1996. aasta 49 protsendile.