Ühe elanikuga Briti pisisaar tahab iseseisvust
Ühe hektari suurune kaljune maatükk ei oleks mitte osa Ühendkuningriigist, vaid valitseks oma asjade üle ise ja seal ei kehtiks Briti maksud.
65-aastane Hill kavatseb välja anda ka oma raha – Forviki gulde ja postmargid.
Hilli sõnul võiks eraldumine innustada ka ülejäänud 22 000 Shetlandi saarte elanikku eeskuju järgima ja nõuda oma osa lähedastest vetest välja pumbatava nafta ja gaasi eest.
„Shetlandi suhted Ühendkuningriigiga põhinevad eeldusel, et saarestik on osa Šotimaast,” ütleb Hill internetipäevikus, mida ta kirjutab oma residentsis – kaheinimesetelgis.
„See eeldus põhineb kõige kõrgema taseme pettusel ja keegi ei tea millal see aset leidis,” väidab Hill.
Hill, kes on avaldanud ka iseseisvusdeklaratsiooni, väidab, et Shetlandi ümber on olnud konstitutsiooniline segadus juba sellest ajast, kui Taani kuningas Christian saared 1469. aastal Šoti kuningas James III-le üle andis.
Shetlandi saarestik algab 210 kilomeetri kaugusel Šotimaa rannikust kirdes ja on 160 kilomeetrit pikk. Saarestik koosneb enam kui 100 saarest.
Shetlandi elanikud hoiavad kiivalt oma viikingipärandist kinni ja neil on Norraga tihedamad sidemed kui Londoni või Edinburghiga.