Üksmeele Keskuse seadusandjad soovivad parlamendilt mitut sammu, mis oleksid meeltmööda nende valijaskonnale – kinnitust riiklikult rahastatava venekeelse hariduse säilimisest ning suuremate õiguste andmist mittekodanikele, vahendab BNS.

“Midagi halba ei juhtu, kui mittekodanikud, maksumaksjad, osalevad kohalikel valimistel, arutavad majandusküsimusi,” ütles Üksmeele Keskuse seadusandja Valerijs Agešins.

Samuti toetavad nad nõuet lubada vene keele ametlikku kasutust omavalitsustes, milles on suur vene keelt kõnelevate inimeste osakaal.

Enamus Üksmeele Keskuse seadusandjatest ütles, et kui neis küsimustes midagi ei muutu, võivad nad korraldada või toetada protestireferendumit, millel nõutaks parlamendi laialisaatmist.

“Ma ei saa välistada võimalust, et ma võin samuti anda allkirja parlamendi laialisaatmise poolt,” ütes Agešins. Ideele väljendasid toetust ka Üksmeele Keskuse seadusandjad Ivans Ribakovs ja Janis Tutis.

Seaduse järgi ei saa referendumit parlamendi laialisaatmise üle pidada varem kui aasta pärast eelmisi parlamendivalimisi. Sellest hoolimata on võimuerakonnad juba selliseks stsenaariumiks valmistumas ning arutamas vastumeetmeid, näiteks nõuet, et referendumi algatamiseks oleks tarvis mitte 10 000, vaid vähemalt kümnendiku valijate toetust. Suuremat tähelepanu pälviksid ka referendumi korraldajate eesmärgid ja rahaallikad ning eriteenistustelt oodatakse neis küsimustes suuremat aktiivsust.

“Inimesena, kellel on juurdepääs riigisaladusele, kellel on õigus teada, olen nende küsimuste pärast mures. Miks laekus info alles nüüd, miks mitte varem? Minu hinnangul on lihtsam lahendada just tekkinud probleemi, mitte tegelda tagajärgedega hiljem,” ütles parlamendi spiiker Solvita Āboltiņa.

2011. aastal algatas toonane president Valdis Zatlers referendumi parlamendi laialisaatmise üle ning seda toetas ligi 95 protsenti valimas käinutest. Seetõttu toimusid Lätis 2011. aasta septembris erakorralised seimivalimised.