Debatt põhiseaduse muutmise üle sai hoo sisse, kui parlamendi spiiker Kahramani soovitas uue põhiseaduse islamiga siduda. „Üks asi on see, et uues põhiseaduses ei tohiks olla ilmalikkust,“ ütles Kahraman esmaspäeval.

Ja kuigi peaminister Ahmet Davutoglu lubas, kommenteerides spiikri avaldust, et uue põhiseaduse eelnõu garanteerib jätkuvalt Türgi ilmalikkuse, ei suudetud enam peatada debatti teemal, milline peaks olema religiooni ja riigi suhe maal, kus 96% elanikkonnast peab end moslemiteks.

Türgi praegune põhiseadus, mille teine säte kaitseb riigi sekulaarset olemust, pärineb 1982. aasta sõjaväelise riigipöörde järgsest ajast. Kõik erakonnad Ankaras on seega ühel meelel selles, et riik vajab uut põhiseadust, mis näitaks seda senisest demokraatlikuma ja modernsemana.

Türgi presidendi Recep Tayyip Erdogani valitsev Õigluse ja Arengu Partei (AKP) püüab aga türklasi veenda ka riigi muutmisel parlamentaarsest presidentaalseks. Opositsiooni hinnangul on Erdogani eesmärk saavutada absoluutne võim ja loobuda de facto võimude lahususe põhimõttest.

Avaliku arvamuse küsitlused näitavad samuti, et sellist plaani, mis spekulatsioonide kohaselt tahetakse rahvahääletusele panna veel sel aastal, toetab praegu vaid 35% türklastest.

Just sellepärast tuli ka Kahramani kommentaar Erdogani jaoks väga halval ajal. Juba samal päeval puhkesid Türgi suurlinnades meeleavaldused, kartuses, et valitsus püüab traditsiooniliselt ilmalikku riiki islamiseerida.

 Ismail Kahraman

Ilmalik opositsioon ja võimuerakonna poliitikud, nende seas ka Erdogan ise, teatasid viivitamatult, et nemad sellist ideed ei toeta. Opositsioonijuht Kemal Kilicdaroglu soovitas parlamendispiikril suisa oma ametist tagasi astuda. Peaminister Davutoglu ütles, et „uus konstitutsioon koostatakse, järgides põhimõtet, mis garanteerib kodanike religiooni- ja usuvabaduse ning tagab, et riik on võrdsel kaugusel kõigist usunditest.“

Peaminister lisas, et Türgi ilmalik ja demokraatlik iseloom ei ole alates 2002. aastast võimul oleva Õigluse ja Arengu Partei (AKP) valitsemise ajal debati teema.

Parlamendi spiiker rebis lahti aga vana haava, märgib uudisteportaal Daily Beast. Nimelt on erakonda võimuletulekust saadik süüdistatud salajases vandenõus teha riigist islamistlik teokraatia. Erakond kaotas näiteks nägu varjavate peakatte kandmise keelu, mis kehtis pikka aega ülikoolides ja riigiasutustes, süüdistades ilmalikke valitsusi moslemite ahistamises.

Mõnende analüütikute hinnangul võis Kahramani idee lendu lasta aga AKP enda soovil, kuna viimane soovis näha avalikkuse reageeringut mõttele hakata riiki tihedamalt islamiga siduma. Valitsusmeelne meedia ja islamiorganisatsioonid avaldasid ideele näiteks kohe suurt poolehoidu.

Kuid mitte kõik ei olnud nii vaimustatud. Türgi spetsialist Howard Eissenstat juhib tähelepanu, et ilmalikkuse põhimõtet toetab valdav osa türklastest. Avaliku arvamuse küsitluste järgi on põhiseaduse islamiga sidumise poolt kõigest 12%, samal ajal kui suisa 90% leiab, et igal naisel peaks olema õigus iseseisvalt otsustada, kas ta tahab avalikkuses peakatet kanda või mitte.

Ajalehe Hurriyet kolumnist Abdulkadir Selvi kirjutas, et Kahramani algatatud debatt on „midagi, mida AKP on kõige enam kartnud“, kuna erakond ei soovi taas algatada vastanduvat arutelu riigi ja usu vahekorrast. Seda eriti ajal, mil riigipeal on vaja võimalikult suurt toetust, et suruda läbi põhiseadus ja muuta riik parlamentaarsest presidentaalseks.