Türgit blokeeritakse Armeenia genotsiidiga
Seaduse poolt kavatsevad hääletada nii valitsevad parempoolsed parteid kui sotsialistid. Igaüks, kes eitab genotsiidi toimumist riskib viieaastase vangistusega.
Armeenia hinnangul tapeti Türgi ülemvõimu poolt ajavahemikus 1915 kuni 1923 1,5 miljonit armeenlast. Türgi valitsus lükkab igasugused genotsiidisüüdistused kategooriliselt tagasi, nimetades tollaseid sündmusi sõjaks armeenlaste ja türklaste vahel, kus mõlemal poolel hukkus sadu tuhandeid.
Türgi seaduse kohaselt on keelatud süüdistada riiki genotsiidis. Paljud Türgi kirjanikud ja haritlased on sattunud kohtu alla karistusseadustiku selle punkti rikkumise eest, mis keelab „türgilikkuse“ solvamise.
Türgi peaminister Recep Tayyip Erdogan mõistis Prantsuse algatuse hukka. „Mida te teeks, kui Türgi peaminister tuleb Prantsusmaale ja ütleb, et genotsiidi ei toimunud? Vahistate ta?“ küsis peaminister.
Türgi parlamendis on vastutasuks algatatud seaduseelnõu, mis teeks krininaalkuriteoks eitada, et Alžeerias toimus Prantsuse ülemvõimu ajal genotsiid. Istanbulis marssisid sajad meeleavaldajad, kes kutsusid üles korraldama Prantsuse kaupadele boikotti.
Prantsuse siseminister, järgmise aasta presidendivalimiste peafavoriit Nicolas Sarkozy helistas Erdoganile ja teatas, et tema partei võib loobuda genotsiidiseadust toetamast, kui Türgi tühistab oma seadustes genotsiidi mainimise keelamise, avab Türgi-Armeenia piiri ja nõustub Armeeniaga võrdsetel alustel moodustatud ühiskomisjoni ajaloo tõe selgitamiseks.
Euroopa Liidu laienemisvolinik Olli Rehn väljendas Prantsuse seadusettepaneku üle muret.
Türgi liitumist toetavad poliitikud leiavad, et Prantsuse käitumine on parimal juhul kahepalgeline, kuna ajal, mil nõutakse sõnavabadust Türgis, seda omal kodumaal piiratakse.
