Türgis on keelatud on solvata „türgilikkust”, millest on saamas peamine takistus Türgi Euroopa Liiduga liitumise teel, sest Euroopa Liidu arvates on siin tegemist sõnavabaduse piiramisega, kirjutab Associated Press.

Reedel hakati Türgi parlamendis arutama valitsuse ettepanekut pehmendada karistusseadustiku artiklit 301, mida on kasutatud Nobeli kirjanduspreemia laureaadi Orhan Pamuki ja teiste intellektuaalide süüdi mõistmiseks.

Istanbuli Bahçeşehiri ülikooli Euroopa Liidu ekspert Cengiz Aktar kahtleb, kas ühe artikli muutmisest mingit kasu on, sest veel vähemalt 20 artiklil Türgi karistusseadustikus on sama sõnavabaduse tapmise mentaliteet.

Paljud türklased arvavad, et seaduste pehmendamine võib olla lausa ohuks Türgi julgeolekule.

Atatürgi rahvuslik motto: „Ne mutlu Türküm diyene!” (“Kui õnnelik on see, kes võib öelda: ma olen türklane”) sümboliseerib tema püüdu ehitada üles tugev ilmalik Türgi Otomani impeeriumi varemetele. Paljuski see tal õnnestus.

Paljud türklased usuvad, et nende riiklust ohustavad peamiselt kurdi separatistid, aga ka valitsused ja survegrupid, kes nimetavad armeenlaste massilist tapmist türklaste poolt 20. sajandi alguses genotsiidiks.

Jutt genotsiidist oligi see, mille tõttu Pamuk ning teine kirjanik Elif Şafak kohtu alla sattusid ning Türgi armeenlane Hrant Dink tapeti.

Türgi justiitsministeeriumi teatel süüdistati artikli 301 alusel 2006. aastal 1533 inimest.

Isegi peaminister Recep Tayyip Erdoğan ei ole kaitstud. Tema islamiorientatsiooniga parteid võib oodata sulgemine Atatürgi ilmalike põhimõtete väidetava rikkumise eest.