Euroopa Parlamendi liikmed avaldasid neljapäeval vastu võetud resolutsioonis muret Türgi politsei tegevuse suhtes Gezi pargi kaitsmiseks korraldatud rahumeelsetes ja legitiimsetes meeleavaldustes osalejate vastu.

"Ma ei tunnusta europarlamendi otsust Türgi suhtes. Kelleks nad end peavad, et võtavad meie suhtes vastusellise otsuse?" küsis BNS-i vahendusel Erdoğan.

Türgi pealäbirääkijaga liitumiskõnelustel EL-iga Egemen Bağış taunis samuti europarlamendi resolutsiooni."Olen täheldanud, et mõned europarlamendi liikmed kasutavad omaõigust rääkida rumalusi. Need, kes Türgit kritiseerivad, peaksid suunama pilgu oma riigi sisse ja vaatama, kuidas julgeolekujõud nende endi riikides ületavad sarnaste ühiskondlike protestide puhuloma volitusi," lausus ta.

Euroopa Komisjoni pressiesindaja PeterStano andis samas mõista, et Türgi meeleavaldustega seonduv eimõjuta negatiivselt Ankara liitumisläbirääkimisi EL-iga."Hiljutised sündmused näitavad vajadust veelgi enam Türgit hõlmata, eriti aruteludesse liitumise poliitiliste kriteeriumite,õigusriigi, põhivabaduste austamise üle. Peaksime avama läbirääkimistel Türgiga uue peatüki," lausus Stano.

Erdoğan andis protestijatele viimase hoiatuse

Neljapäeva hilisõhtul kohtus Erdoğan rahutuste tulipunktiks oleva Istanbuli pargi toetusühenduse Taksimi Solidaarsus (Taksim Dayanışması, Taksim Solidarity) esindajatega. Öine kohtumine toimus peaministri Ankara residentsis ja kestis mitu tundi.

Valitseva Õigluse ja Arengu Partei (AKP) esindaja Hüseyin Çelik ütles pärast kõneluste lõppu, et valitsus ei võta pargis midagi ette enne rahvahääletust selle tuleviku üle.

Pinged jätkusid ka ööl vastu reedet: politsei lasi Ankara kesklinnas umbes kahesaja protestija vastu käiku pisargaasi.

Istanbulis eirasid tuhanded meeleavaldajad Erdoğani neljapäevast korraldust Gezi pargist lahkuda ja ööbisid seal. Taksimi Solidaarsus lükkas eelnevalt tagasi valitsuse ettepaneku korraldada pargi arendamise üle referendum.

Erdoğan andis neljapäeval Istanbuli meeleavaldajatele "viimase hoiatuse", käskides neil Gezi pargist lahkuda.

Rahutused said alguse 31. mail keskkonnakaitsjate soovist päästa Gezi pargi 600 puud, mis jäänuks jalgu seal taastada otsustatud Osmanite-aegsetele sõjaväekasarmutele. Meeleavalduse jõhker mahasurumine tõi tänavatele tuhanded protestijad ja rahutused levisid üle riigi.

Rahutustes on saanud surma neli inimest ja vigastada umbes 5000 demonstranti.