Türgi meedia on muuhulgas spekuleerinud, et amnestiaseaduse alusel võiks vabastamist taotleda ka kurikuulus Kurdistani Tööpartei (PKK) liider Abdullah Öcalan, kui temaga sarnaste süüdistuste alusel kinni peetavaid vabastatakse.
Nimelt on mitmed vangid, nende seas 1981. aastal paavst Johannes Paulus II tappa üritanud Mehmet Ali Agca, amnestiaseaduse suhtes hagi esitanud, kuna leiavad, et nende mittevabastamisega rikutakse põhiseadust, mis sätestab kõikidele seaduse ees võrdsuse.
Öcalan mõisteti mullu riigireetmise eest surma. Türgi peab teda vastutavaks enam kui 30.000 inimese huku eest 16 aastat väldanud vägivallakampaanias.
Türk sõnas, et seni on vabaks lastud ligi 20.000 vangi, kokku aga loodetakse amnestia abil kinnipeetavate arvu vähendada 72.000-lt umbes 40.000-ni.
Möödunud nädalal hukkus Türgis vähemalt 31 inimest vanglamässudes, millega protestiti kavade vastu paigutada kinnipeetavad ühiskongidest ühe- ja kahekohalistesse kongidesse.
Amnestiaseadus ei näe armuandmist ette organiseeritud kuritegevusega seotud karistuste ning riigivara riisumise puhul. Samas on kritiseeritud seaduse seda osa, mis keelab poliitvangide vabastamise.
