Nimekirjas on ka aadressid ja telefoninumbrid ning paljudel juhtudel fotod. Türgi väidab, et gülenistid on 2016. aasta putšikatse korraldajad ning neid jahitakse nagu terroriste, vahendab Süddeutsche Zeitung.

BND president Bruno Kahl andis veebruaris saadud nimekirja üle Saksamaa liiduvalitsusele ja sisejulgeolekuteenistusele, Põhiseaduse Kaitse Liiduametile (BfV), samuti informeeriti Liidukriminaalametit ja Liiduprokuratuuri. Liidumaades aktiveeriti politseivõimud ja põhiseaduskaitse. Mõned fotod olid ilmselt salaja tehtud, näiteks valvekaamerate abil. Kokku on nimekirjas üle 300 isiku ning üle 200 väidetavalt gülenistliku liikumisega seotud ühingu, kooli ja muu organisatsiooni.

Asjassepuutuvate isikute julgeoleku pärast mures olles on esimesed liidumaad hakanud neid MİT tegevuse suhtes hoiatama. „On täiesti vastuvõetamatu, et inimesi siin jälitatakse, osaliselt privaatsfääris,“ ütles näiteks Alam-Saksimaa siseminister Boris Pistorius. Alam-Saksimaal võttis tegevuse üle põhiseaduskaitse vastuluure, Nordrhein-Westfalenis koordineerib „ohustatutega tegelemist“ liidumaa kriminaalamet.

Saksa julgeolekuametkondades on alanud debatt Türgi tegevuse tagajärgede üle. Vastuluureeksperdid hakkasid nimekirja uurima sellest küljest, et teha kindlaks, kuidas MİT oma informatsiooni saanud on. Juba mõnda aega uurib Saksamaa liiduprokuratuur spionaažikahtlust türgi mošeekoguduste ülesaksamaalises katusorganisatsioonis Ditib. Arvatavasti andsid informatsiooni väidetavate gülenistide kohta Ankarasse edasi imaamid.

Saksamaa liiduvalitsus ei näe mingeid tõendeid selle kohta, et Türgi eksiilis elav islamivaimulik Fethullah Gülen ja tema organisatsioon oleksid sõjaväelise riigipöörde katses osalenud.