Türgi parlamendi spiiker nõuab religioosset põhiseadust
Türgi valitsev õigluse ja arengu partei (AKP), mille juured on islamis, püüab läbi suruda praeguse põhiseaduse asendamist. Viimane on pärit 1980. aasta sõjaväelise riigipöörde järgsest ajast, vahendab Reuters.
Kriitikud kardavad, et uus põhiseadus koondaks liiga palju võimu president Recep Tayyip Erdoğani kätte, kes tahab praeguse parlamentaarse süsteemi presidentaalsega asendada. Valitsus on lubanud, et Euroopa inimõiguste standardid jäävad ka uue põhiseaduse aluseks.
„Üks asi on see, et uues põhiseaduses ei tohiks olla ilmalikkust,“ ütles Kahraman esmaspäeva õhtul peetud kõnes. „See peab arutlema religiooni üle … See ei tohi olla mittereligioosne, see uus põhiseadus, see peab olema religioosne põhiseadus.“
AKP-l on 550-liikmelises parlamendis 317 kohta. Põhiseaduse eelnõu referendumile panemiseks on vaja 330 häält, mistõttu peab AKP enda poolele saama ka teiste erakondade liikmeid.
Kahramani sõnul on ka praegune põhiseadus religioosne, sest kuulutab islamipühad riigipühadeks, kuigi selles ei mainita kordagi Allahit.
Türgis tehti parandus algsesse 1924. aasta põhiseadusse neli aastat hiljem, kui sellest kõrvaldati islam kui riigiusk. Ajaloolased peavad seda moodsa, demokraatliku ja ilmaliku Türgi Vabariigi aluseks.
