Türgi on USA kongressi peale vihane

USA Kongress lükkas tagasi president George Bushi administratsiooni palve mitte nimetada 1914-1917 Ottomani impeerius toime pandud armeenlaste tapmist ja deporteerimist genotsiidiks.

Bush hoiatas negatiivsete mõjude eest, mis võivad järgneda siis, kui Kongress peaks nimetama umbes 1,5 miljoni armeenlase tapmist ja deportteerimist genotsiidiks, kirjutab Guardian.

„See resolutsioon ei ole õige vastus nendele ajaloolistele massitapmistele ning selle vastuvõtmine kahjustaks oluliselt meie suhteid tähtsa NATO liitlasega ülemaailmses terrorismivastases sõjas,” ütles Bush.

Sellest hoolimata võttis mõned tunnid hiljem kongressi välisasjade komisjon resolutsiooni vastu häälte vahekorraga 27 — 21. Resolutsioon läheb nüüd hääletamisele Kongressi täiskogu ette.

USA välisminister Condoleezza Rice hoiatas, et resolutsioon võib anda tagasilöögi Lähis-Ida rahuprotsessile. Samuti seaks see ohtu USA sõdurid Iraagis, teatas kaitseminister Robert Gates. Ta hoiatas, et USA riskiks ka tähtsate varustamisteede kaotamisega. Umbes 70% Iraaki saadetavatest laadungitest läheb sinna läbi Türgi.

Dokumendil on demokraatide kontrolli alla olevas kongressis aga suur toetajaskond.

Resolutsioon kutsub Bushi üles kasutama sündmuse mälestamisel sõna genotsiid.

Türgi mõistis USA kongressi komisjoni otsuse hukka. President Abdullah Gül ütles, et see on vastuvõetamatu ning ei kehti Türgi jaoks.

Türgi on kulutanud miljoneid, et veenda lääneriikide valitsusi mitte nimetama 1915-17 aastal toimunud tapmisi genotsiidiks.

Möödunud aastal tühistas Türgi sõjavägi lepingud Prantsusmaaga pärast seda, kui rahvusassamblee hääletas selle poolt, et genotsiidi eitamine kuriteoks tunnistataks. Türgi ei eita armeenlaste tapmist, kuid väidab, et armeenlased surid võitluste käigus.