„Türgi on siiani soovinud NATO liikmetega koostööd teha,“ ütles minister. „Ent tulemused ei rahulda meid. Seega on loomulik otsida teisi võimalusi. Ent me ei tõlgenda seda žestina NATO vastu.“ Ta märkis, et kolmapäeva õhtul saadeti Moskvasse delegatsioon, kuhu kuulusid välisministeeriumi ja sõjaväe esindajad ning Türgi luurejuht.

Çavuşoğlu lisas, et Türgi uurib novembris Vene hävitaja alla tulistanud pilootide võimalikku seotust riigipöördekatses kahtlustatud Fethullah Güleni organisatsiooniga. Välisminister rõhutas, et piloote puudutav uurimine ei ole samas lennuki allatulistamisega seotud.

Neljapäeval avaldatud intervjuus lisas välisminister, et Türgi võib otsida ka võimalusi kaitsetööstust puudutavaks koostööks väljaspool NATO-t, ehkki riigi esimene eelistus on alati koostöö NATO riikidega. Samuti märkis Çavuşoğlu, et Türgi ja Venemaa kaaluvad võimalusi Süürias ühiselt ISIS-e vastu võidelda. Ta lisas, et Türgi ja Venemaa on üksmeelel, et tagada tuleb Süüria territoriaalne terviklikkus. Samas märkis minister, et Türgi ei toeta mõõduka opositsiooni pommitamist ja ei arva, et rahu oleks võimalik, ilma et Bashar al-Assad ametist lahkuks.

Türgi suursaadik Venemaal Ümit Yardım ütles neljapäeval Moskvas antud pressikonverentsil, et NATO ei saa Türgile ette kirjutada, milliste riikidega too suhelda tohib. „NATO-l ei ole õigust meile oma tingimusi dikteerida ja öelda, kellega me peaksime või ei peaks kohtuma ja suhtlema,“ ütles Yardım.