Lepete allkirjastamine lükkus õhtul edasi, kuna Armeenia välisminister ja tema delegatsioon ei ilmunud allkirjastamisele, vahendab infoagentuur Reuters.

Riikidevahelisi suhteid on varjutanud kaasaegse Türgi eelkäija Osmani impeeriumi ajal 1915. aastal sooritatud tuhandete armeenlaste massimõrv.

Armeenia on nõudnud Türgilt 1915. aastal toimunu tunnustamist massimõrvana, kuid Türgi hinnangul on tegemist sõja kaose traagiliste tagajärgedega.

Lepingute sõlmimine on Armeenias toonud kaasa protestilaine. Riigi pealinnas Jerevanis kogunesid eile sajad inimesed avaldama meelt kokkuleppe sõlmimise vastu. Protesteerijate arvates lubab kokkulepe Türgil jätkuvalt eitada armeenlaste massimõrva toimumist, kuigi rahvusvaheline üldsus on laialdaselt tunnistanud etnilise puhastuse toimumist.