Läti siseminister Mareks Seglinš märkis pressikonverentsil, et Läti valitsus pole ID-kaartide kontseptsiooni veel vastu votnud.

Minister ütles, et valitsuses vaieldakse selle üle, kui keerulised need kaardid peaksid olema, kuid kuu aja pärast peaks see küsimus läbi arutatud saama.

Eesti siseminister Tarmo Loodus soovitas Lätil viia sisse keerulisemad ID-kaardid, öeldes pohjenduseks, et me pole näiteks nii rikkad, et osta odavat ülikonda.

Loodus selgitas Riias ajakirjanikele, et detsembrist hakatakse Eestis koos passidega välja andma ka ID-kaarte ning passe läheb tarvis ainult välismaale soitmiseks. “Edaspidi pole Eestis passi tarvis näiteks maja voi auto ostmiseks voi müümiseks, sest seda saab teha ka ID-kaardi abil,” ütles Loodus.

Lätis seni veel kinnitamata kontseptsiooni kohaselt hakataks ID-kaarte välja andma 2002. aastal, kuid soltuvalt finantsvoimalustest voib valitsus nende valmistamise ja väljastamise tähtaegu muuta.

ID-kaardid kujutavad endast elektrooniliselt loetavaid dokumente, mis sisaldavad ka visuaalset teavet nagu näiteks inimese nime, isikukoodi, kodakondsust, sugu, sünniaega ja -kohta, skaneeritud fotot ja allkirja.

Kaardil on ka magnetriba, mis voimaldab edaspidi kasutada ID-kaarti välismaale, eeskätt Balti riikidesse, soitmisel.