Tšetšeenias valitakse presidenti
Hommikul saabus teateid öistest tulistamistest kolme pealinna ja selle ümbruse valimisjaoskonna juures. Ametnikud aga kinnitasid, et valimisprotsess kulgeb normaalselt.
Registreeritud valijaid on Tšetšeenias umbes 560 000 ja neil on valida seitsme kandidaadi vahel. Moskva kinnitusel on tšetšeenidele antud vaba ja õiglane võimalus endale president valida.
Valimisametnike sõnul oli kella neljaks 426 valimisjaoskonnas käinud 46 protsenti hääleõiguslikest kodanikest, nii et vajalik 30 protsendi künnis oli ületatud.
Paljude väitel ei oli sõjaolukorras läbi viidud valimised legitiimsed. Lisaks väidavad kritiseerijad, ja sama meelt on ka suurem osa tšetšeenidest, et Tšetšeenia Moskva-meelse juhi Ahmad Kadõrovi võit on juba ette kindel. Tema tõsiseltvõetavamad vastased on kampaania käigus ise kõrvale astunud või kõrvaldatud.
Kolme lapsega Groznõi ajutises põgenikekeskuses elav 23-aastane Elsa Ibragimova ütles, et tema valis Kadõrovi, sest muud valikut tal polnud.
“Ma ei tea miks,” sõnas naine. “Terves Groznõis on ainult Kadõrovi plakatid. Ma ei tea teiste kandidaatide nimesidki.”
Aga 50-aastane Umar Hanisov ütles, et tema valis kogu perega Kadõrovi, sest loodab, et valimised toovad sõjas laastatud vabariiki rahu ja korra.
Islamivaimulik ja omal ajal iseseisvuslaste hulka kuulunud 52-aastane Kadõrov läks Moskva leeri üle teise Tšetšeenia sõja alguses ja nimetati kolme aasta eest Moskva administratsiooni juhiks Tšetšeenias.
Tšetšeenide seas ei ole ta aga kuigi populaarne, sest tema võimuajal pole tavainimeste elu põrmugi paranenud, venemeelseid ametnikke rünnatakse iga päev ja sageli leiavad aset inimröövid, milles võrdselt iseseisvusmeelsete sissidega kahtlustatakse julgeolekujõudude liikmeid.
Kodukülas Tsentorois häält andes lubas kohalikest ametnikest ja ihukaitsjaist ümbritsetud Kadõrov kõigi inimeste kadumise asjaolud välja selgitada.
Küllap “vahetavad (tšetšeenide liidri) Aslan Mashadovi toetajad kahe-kolme nädala või kuu aja pärast poolt”, ennustas ta.
“Teist vooru ei tule,” oli Kadõrov enesekindel. Esimeses voorus võitmiseks on tal vaja üle 50 protsendi häältest.
Ainsate rahvusvaheliste organisatsioonidena on oma vaatlejad Tšetšeeniasse saatnud Islamikonverentsi Organisatsioon (OIC) ja Araabia Liiga. Venemaa ja Euroopa inimõiguslased keeldusid vaatlejaid saatmast.
Groznõi tänavad olid pühapäeval ebaharilikult vaiksed, sest paljud perekonnad lahkusid linnast kuulduste peale, et sissid kavandavad valimiste nurjamiseks rünnakuid.
Vaatamata venemeelsete võimude katsetele lihaküpsetamise ja valju rockmuusikaga pühademeeleolu luua, oli AFP korrespondentide sõnul valimisjaoskondades rahvast vähe.
Groznõist edelasse jäävas Alhan-Kala külas käis hommikupoolikul poole tunni kohta valimas vaid üks inimene.
Groznõi kesklinnajaoskonna 1.099 registreeritud valijast oli poole kaheks päeval kohal käinud 170.
Jaoskonnad avati kell kaheksa hommikul (seitse Eesti aja järgi) ja suletakse kell kaheksa õhtul (19.00).
Groznõist põhja jääva Alpatovo linna kohaliku administratsiooni juht Veera Rožko naeratas kuldhammaste välkudes ja ennustas, et valimisaktiivsus tuleb “ligi 100 protsenti”.
Märtsis võttis Tšetšeenia Vene Föderatsiooni osaks kinnitanud referendumist ametikel andmetel osa üle 90 protsendi hääleõiguslikest kodanikest. Tollal, nagu praegustelgi valimistel saavad osaleda ka Tšetšeenias paiknevad Vene armee sõdurid.
Vene inimõigusametnik Ella Pamfilova ennustas, et vaidlusi tekitanud valimised ei lahenda Tšetšeenia konflikti. “Need probleemid ei kao paari päevaga, millised ka ei oleks tulemused.”
