Tšetšeenia valimisi on võitmas Kremli soosik
Valimiskomisjoni juhi Abdul-Kerim Arsahhanovi sõnul võttis valimistest osa 83,46 protsenti hääleõiguslikest.
Valimised olid “täiesti vabad, kellelegi ei avaldatud survet, et ta nii või teisiti hääletaks”, kinnitas Arsahhanov.
Kuna kõik tõsised rivaalid olid võimude kaudse surve tõttu konkurentsist loobunud, oli Moskva poolele üle läinud endine iseseisvuslane Kadõrov valimiste algusest peale liidrikohal.
“Mingit teist vooru ei tule,” ütles enesekindel Kadõrov pühapäeval pärast hääletamist.
Otsevõiduks kuue konkurendi ees vajas Kadõrov üle poolte häältest.
Kreml peab valimisi tõendiks, et Tšetšeenia olukord on normaliseerunud.
Valimistulemus “tõendab, et Tšetšeenia elanikud loodavad positiivseid muutusi, ütles Vene president Vladimir Putin valitsuse koosolekul. Putin kutsus “Tšetšeenia juhtide ja avalikkusega koostööd tegema, et võimu vabariigi ja föderaalse keskuse vahel jagada”.
Arvustajad nimetasid toimunut farsiks, kuna Kadõrovil oli keskvõimu tugev toetus ja tema peamised rivaalid kas loobusid konkurentsist või diskvalifitseeriti.
Tšetšeeni iseseisvuslased peavad valimisi mõttetuks ja tõotavad võitlust jätkata. Ka paljud Vene kommentaatorid kahtlevad, kas valimised verevalamisele lõpu teevad.
Pärast valimisi teatas Kadõrov, et ei kavatse iseseisvuslaste juhi Aslan Mashadoviga läbirääkimisi pidada ning ennustas, et tema toetajad “vahetavad kahe-kolme nädala või kuu aja jooksul poolt”.
Oma esmaülesandeks nimetas Kadõrov “Tšetšeenia kodanike julgeoleku tagamist ja terroristide kõrvaldamist”.
“Hädavajalik on majandust elustada, tegelda põgenike tagasipöördumise probleemiga ja võidelda kuritegevuse vastu,” ütles ta.
Vene ajalehed Nezavissimaja Gazeta ja Kommersant rõhutasid tõelise konkurentsi puudumist Kadõrovile, Gazeta osutas sarnasusele nõukogudeaegsete valimistega, “kus osalus oli 99,998 protsenti”.
Kuid ajaleht Izvestija leidis, et “isegi kui uus võim on ebatäiuslik, on see ikkagi seaduslik”.
