"Täna alustame me ulatuslikku sissisõda mägedes, tasandikel, igas külas, kus iganes saame," ütles sülearvuti taga istuv Mashadov. Intervjuu on väidetavalt lindistatud teisipäeval teadmata paigas Tšetšeenias.
"Rahvas tõuseb üles, inimesed on aru saanud, et (Vene kampaanial) ei ole midagi pistmist võitlusega banditismi ja terrorismi vastu," lisas ta. "See on sõda rahva, mitte terroristide vastu."
Venemaa on väitnud, et Tšetšeenia sõda on operatsioon islamiterroristide hävitamiseks. Moskva väitel on ta 8.000 allesjäänud tšetšeeni võitlejat mägedesse ajanud.
Tšetšeenide sõnul ei ole neil kavas osutada Vene ülekaalukatele relvajõududele pikemalt avalikku vastupanu, vaid nüüd minnakse üle sissisõja taktikale, millega 1996. aasta sõjas venelased Tšetšeeniast välja aeti.
Mashadov, kes on rohkem kui ühel korral ärgitanud Läänt sundima Moskvat sõjategevust lõpetama, kritiseeris seekord Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee otsust lükata edasi debatt Venemaalt liikmestaatuse äravõtmise üle.
"See tähendab, et genotsiid Tšetšeenia vastu on vähemalt aprillini seaduslikuks tunnistatud," sõnas ta.
Mashadov väljendas kahetsust, et hiljuti Venemaa kontrolli all olevaid Tšetšeenia alasid külastanud Lääne ametnikud ei ilmutanud erilist huvi temaga kohtuda.
"Sõda käib kuuendat kuud ja seni ei ole ükski ÜRO, Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) ega Euroopa Parlamendi esindaja tulnud mandaadiga, et külastada Tšetšeenia riigi presidenti," ütles ta.
"Nad tulevad, külastavad mõnd telki põgenikelaagrites, kohtuvad Vene ametnikega ja parimal juhul külastavad Vene vägede poolt okupeeritud alasid ning lahkuvad. See on kuritegu."
OSCE osales vaatlejana 1997. aasta Tšetšeenia presidendivalimistel, kus Mashadov riigipeaks valiti. Aga ükski riik peale Afganistani Talebani valitsuse ei ole Tšetšeeniat ametlikult tunnustanud.
