Organisatsioon kritiseeris NATO-t Moskvaga tihedate suhete sõlmimise eest ning pani Põhja-Atlandi alliansile ja teistele rahvusvahelistele ühendustele pahaks Vene sõdurite Tšetšeenias sooritatavale vägivallale läbi sõrmede vaatamist.

“Föderaalväed jätkavad Tšetšeenia relvakonfliktis vägivalda tsiviilisikute kallal,” seisab USA-s paikneva rühmituse 2002. aasta raportis.

Kõik Venemaa positiivsed reformid on “jäänud Tšetšeenias toime pandavate jõhkruste varju”, öeldakse aruandes ja lisatakse, et Tšetšeenias toimuv on “piirkonna kõige tõsisem inimõiguskriis”.

Human Rights Watch kinnitas, et mitmed naised teatanud sõjaliste operatsioonidega kaasnevast seksuaalvägivallast, ja tõi näiteid tsiviilisikutest, kes Vene sõdurite poolt vahistatuna on kadunuks jäänud.

Organisatsioon kritiseerib Vene vägede puhastusoperatsioone Tšetšeenias, mille käigus võetakse iseseisvuslaste väljajuurimise ettekäändel kinni külade kaupa tsiviilelanikke, keda sageli piinatakse.

Tšetšeenias teenib praegu umbes 80 000 Vene sõjaväelast.

Human Rights Watch taunib ka tšetšeeni võitlejate rünnakuid Venemaa huvide vastu ja süüdistab neid “sõjaseaduste eiramises”. Esmajoones viidatakse oktoobris Moskva teatris toimunud pantvangivõtmisele.

Samas ei jäeta mainimata, et 129 pantvangi hukkus teatri vabastamisel keemiarünnakus ja süüdistatakse võime suutmatuses anda ohvritele adekvaatset arstiabi, mis “tõstatab küsimuse, kas nad täitsid oma kohus minimeerida kaotusi tsiviilelanikkonna hulgas”.

Inimõiguslastele teeb muret Venemaa otsus sulgeda kõik põgenikelaagrid Tšetšeeniaga külgnevas Inguššias ja kannustada tšetšeene sõjast laastatud kodumaale tagasi pöörduma.

Moskva püüab näidata, et olukord Tšetšeenias on kontrolli all. Märtsis on kavas läbi viia põhiseadusreferendum, mis peaks kinnistama Tšetšeenia koha Vene Föderatsioonis. Referendumile peaksid järgnema presidendi- ja parlamendivalimised.