Tšetšeene sunnitakse kodumaale naasma
“On täiesti ilmsege — inimesed ei taha sõita Tšetšeeniasse, kuni seal on võimalikud terroriaktid nagu see, mis toimus sisuliselt meie silme all Groznõi valitsushoones,” ütles Gannuškina.
Viidates põgenikega peetud jutuajamistele kinnitas ta, et põgenike lahkumist Inguššias Aki-Jurti külas asuvast laagrist Iman “ei saa nimetada vabarahtlikuks”.
“Laagri likvideerimise ajal novembri lõpus, detsembri alguses ei kasutatud otsest füüsilist vägivalda, kuid kasutati tugevaimat psühholoogilist survet,” toonitas Gannuškina.
Inimõiguslase sõnul ei naasnud kõik laagris elanud inimesed Tšetšeeniasse, vaid paljud neist üritasid jääda eravalduses olevatesse elamiseks mittesobivatesse ruumidesse, kus viibivad siiamaani.
Gannuškina teatas, et praegu sunnitakse inimesi lahkuma ka Inguššias asuvatest laagritest Bart, Sputnik ja Bella. “Seal kasutatakse sama mehhanismi mis Aki-Jurtis. Nad jäetakse laagris elavate inimeste nimistust välja, laagris käivad ringi end mitte esitlevad erariietes ja maskeerimisvormis inimesed ning ähvardavad vägivalla ja karistustega, kätte antakse teatisi laagri likvideerimise tähtaegadest, lõpetatakse toiduainete jagamine,” jutustas ta.
Presidendi komisjon, mille koosseisu kuulusid ka komisjoni esinaine Ella Pamfilova, samuti Tšetšeenia minister Stanislav Iljassov ja Föderaalse Migratsiooniteenistuse asedirektor Igor Junaš, viibis Tšetšeenias ja Inguššias läinud aasta 27.-28. detsembril.
Pamfilova pole seni oma sõidu tulemusi kommenteerinud, kuna viibib komandeeringus. Tema aparaadist öeldi Interfaxile, et Pamfilova ettekanne presidendile ei valmi enne 19. jaanuari. “Aleksejeva ja Gannuškina võivad oma arvamust avaldada, ent seni ei saa seda nimetada komisjoni ühisarvamuseks,” kinnitas Pamfilova esindaja.
Venemaa migratsiooniteenistus ja Inguššia valitsus on inimõiguslaste varasemad kinnitused põgenike “väljasundimisest” ümber lükanud.
