Maailmaorganisatsioon uuris Tšernobõli katastroofi mõju inimestele ja avastas muuseas, et rahvusvaheline üldsus on hakanud kaotama huvi piirkonnale rahalise abi andmise vastu. Seetõttu tuleks ÜRO arvates pöörata suuremat tähelepanu katastroofipiikonna majandusarengule.

ÜRO kutsub rahvusvahelist üldsust rakendama koos Ukraina, Valgevene ja Venemaaga “ökoturismi arendamise võimalusi ja tegema pingutusi, et muuta sealsed alad rahvusvaheliseks bioloogilise mitmekesisuse kaitsealaks”.

Praegu on katastroofipaigast 30 km raadiusesse keelatud siseneda kõigil peale teadlaste ja mõningate vanemate inimeste, kes on otsustanud kodukohta naasta.

Kuigi radiatsioonitase on 1986. aasta aprillis aset leidnud Tšernõbõli reaktoriplahvatusest saastatud alal ikka veel ohtlikult kõrge, on mõned pisut kaugemad alad praeguseks puhtad ja inimtegevuse puudumine on mõjunud soodsalt kohaliku taimestiku ja loomariigi arengule.

ÜRO raportis heidetakse Ukraina võimudele ette, et nood ei ole ära kasutanud inimteguri häiriva mõju puudumist ning ökosüsteemi ja kultuurmaastikku kaitse alla võtnud.

Tsoon on kõike muud kui tuumakõrb, rõhutatakse raportis.