Tervishoiuekspertide sõnul on uus nakkavam tüvi võtnud Tšehhi oma haardesse, viies selle tervishoiusüsteemi kollapsi äärele. Oma elu on jätnud juba üle 20 000 inimese, mis teeb Tšehhist ühe kõrgeima suremusega riigi maailmas, vahendab CNN.

Tšehhil ei ole mingit põhjust olla üks halvemini pihta saanud riike. Olles suhteliselt rikas ja kuuludes Euroopa Liitu, on sel ligipääs vaktsiinidele, meditsiinitarvetele ja tehnilistele kontrollimehhanismidele. Tšehhi on demokraatlik riik, selle tervishoiusüsteem on maailmas heas kirjas ja majanduski võrdlemisi tugev.

Ometi valdab Tšehhit täna justkui agoonia. Telekanaliga rääkinud ekspertide sõnul on see tingitud kümnetest pisikestest valedest sammudest, hilinenud otsustest ja rahvatervisega seotud sõnumite halvast edastamisest.

Kõik läheb lukku

Tšehhi valitsus tõdes reedel, et olukord on jõudnud tänaseks sellisesse staadiumisse, kus kriisi leevendamiseks ei ole enam võimalik teha muud, kui esmaspäevast kõik lukku panna ja nõuda inimestelt kodus püsimist.

Oxfordi Ülikooli inimkonna tuleviku instituudi vanemteaduri Jan Kulveiti sõnul tegi valitsus kahetsusväärse vea, kui võttis kasutusele strateegia otsuste langetamiseks haiglate hetkevõimekuse põhjal. "See tähendas, et need otsused tulid sageli liiga hilja," tõdes Kulveit.

Ta märkis, et hospitaliseeritute arv näitab epideemilist olukorda viivitusega, sest inimesed vajavad arstiabi alles mõni aeg pärast nakatumist. "On tohutu vahe, kas võtta meetmed tarvitusele õigeaegselt või nendega üle nädala viivitada. 10-päevane viivitus olukorras, kus nakkuskordaja on 1,4, tähendab nakatumiste kahekordistumist," nentis vanemteadur.

Tšehhi peaminister Andrej Babiš tunnistas reedel ka ise parlamendi ees kõneldes, et valitsus on teinud "kaugelt liiga palju vigu", ent leidis, et praegu ei ole õige aeg vaielda mineviku üle.

Ta palus viimast võimalust. "Ma saan aru, et on raske, aga see on väga tähtis. Me peame seda koos tegema ja ma loodan, et kõik saavad sellest aru ja annavad meile viimase võimaluse, et saaksime sellega koos hakkama," lausus Babiš.

Kolm vääratust

Tšehhi üks tuntumaid epidemiolooge Ostrava ülikooli meditsiinikooli dekaan Rastislav Maďar ütles, et kriisini viis kolm valeotsust. Tema sõnul olid nendeks teadlaste vastuseisu kiuste maskikohustusest loobumine suvel, kaupluste taasavamine jõulude ajal ja suutmatus reageerida uute tüvede ilmnemisele aasta algul.

"Just need olid kolm suurt viga. Täna me lihtsalt palvetame, et ei tuleks neljandat," tõdes Maďar, kes lahkus valitsusele nõu andvast teadusnõukogust suve lõpul, kui peaminister eiras teadlaste soovitust maskide küsimuses.

Valitsus oli toona suure surve all, ent otsustas sellegipoolest septembri alguses ka koolid taasavada. "See tõi kaasa umbes kahe miljoni inimese suurema liikuvuse ja [epideemia] plahvatuse," ütles Maďar CNNile.

Babis

Tšehhi pealinnas Prahas asuva Karli ülikooli regionaalarengu osakonna juhataja demograafiaprofessor Dagmar Dzúrová märkis, et otsuste tegemisel mängis oma osa ka poliitika. Oktoobri algul toimusid Tšehhis nimelt kohalike omavalitsuste valimised, mille edasilükkamisest keelduti. "Kui epideemia hakkas uuesti levima, oli selle peatamiseks veel aega... aga seda ei juhtunud, sest ees olid valimised," tõdes Dzúrová.

Opositsioon ei aidanud olukorda samuti leevendada. "Opositsioon soovis sellest ainult kasu lõigata, kritiseerides meetmeid, nimetades näomaske "koonudeks" ja küsides, miks me peaks neid kandma, kui juhtumite arv on endiselt madal," ütles Maďar. "Aga probleem on ju selles, et me ei saa reageerida numbritele, mida näeme praegu, sest kui me seda teeme, oleme kaks nädalat hiljaks jäänud."

Üks lukkupanek teise järel

Oktoobri lõpuks oli olukord kontrolli alt väljas ja valitsus pidi tõdema, et riik tuleb tehtud vigade tõttu lukku panna. Kui jõulude eel hakkasid nakatumisnäitajad alla minema, muutus valitsus kannatamatuks ja otsustas eirata oma lubadust avada riik ettevaatlikult, tõdes Kulveit.

Jõulude ajal piirangute leevendamine tõi taas kaasa hüppelise tõusu ja vahetult pärast jõulupühi tuli riik uuesti lukku panna.

Tänavu toimuvad Tšehhis taas valimised. "Meil on juba valimiskampaania aeg ja see vähendab erakondade valmisolekut konsensuse leidmiseks," märkis Kulveit.

"Valitsus ei kuula eksperte ja tegeleb pandeemiaga oma poliitiliste vajaduste põhjal ning kui meetmeid avalikkusele selgitatakse, teevad seda poliitikud, peamiselt peaminister, mis tähendab, et avalikkus kaldub reegleid boikoteerima poliitilistel põhjustel," ütles Dzúrová. Ta osutas sellistele riikidele nagu Saksamaa, kus poliitikud jätavad avalikkusega suhtlemise enamasti ekspertide hooleks.

Dzúrová sõnul on Tšehhi lähenemisviisi teine ​​probleem sisuka rahalise toetuse puudumine. See on viinud reeglite vähese täitmiseni nende seas, kes lihtsalt ei saa nende järgimist endale lubada. Juhul, kui inimene pannakse karantiini, on tal õigus saada vaid 60% oma keskmisest palgast, mille maksab tööandja esimese kahe nädala jooksul.

"Inimesed on ka väsinud, nad kohtuvad privaatselt, korraldavad pidusid, reisivad mägedesse. Oma pahameelt väljendatakse politseinike suhtes, kes nagunii suurt midagi teha ei saa," lisas Maďar.

Oma edu ohvrid

Tšehhi suuresti pääses koroonaviiruse esimesest lainest mullu kevadel ja seega on ekspertide sõnul üheks probleemiks ka ühiskonnas leviv valeinformatsioon selle kohta, et haigus ei kujuta endast mingit ohtu või ei ole seda üleüldse olemas.

"Inimesed nägid meetmete maksumust, kuid mitte viirust, ja see olukord oli tohutuks kasvulavaks ideedele, mis panid kahtluse alla haiguse ja olukorra tõsiduse - taolist pilti ei näinud me riikides, kus suri tuhandeid inimesi," ütles Kulveit.

Tšehhid ei ole ainulaadsed oma algse edu ohvriks saades, kuid valitsuse võimetus probleeme selgitada muudab olukorra veelgi hullemaks, lisas ta. Valitsus on algatanud infokampaania, kuid see keskendus peamiselt piirangutele ja hiljuti ka vaktsineerimisele.

Tõsine kriis on ühtlasi osaliselt seotud uue, nakkavama viiruse variandiga, mis esmakordselt tuvastati Ühendkuningriigis. Ekspertide sõnul ei pööranud valitsus uuele tüvele piisavalt tähelepanu ega teinud piisavalt uuringuid, et välja selgitada, kui levinud on uus tüvi ja kuidas takistada selle levikut üle riigi.

Tänast olukorda arvestades, tuleks teadlaste sõnul piiranguid karmistada nii pea kui võimalik. Just seda teed on valitsus ka liikumas ja alates esmaspäevast kehtib range lukkupanek, mis tähendab, et kodunt võib lahkuda üksnes mõjuval põhjusel. Toidupoed on avatud, ent suurem osa muid kauplusi ja asutusi on pidanud uksed sulgema. Kaugõpe hõlmab kõiki haridusasutusi, sh algkoole.