Tšehhi president võõrustab Prahas kommunistliku Hiina liidrit ja tahab tasuks hiigelinvesteeringuid

President Miloš Zeman arvab, et sõprus Hiinaga võiks lähiajal investeeringutena sisse tuua kuni 1,6 miljardit eurot.

Samal ajal, kui Hiinas võimukriitilised ajakirjanikud ja nende perekonnaliikmed ükshaaval kaovad, on president Xi Jinping külas Tšehhi presidendil Miloš Zemanil. Esmaspäeval alustas Xi kahepäevast visiiti Prahasse, mida peetakse Pekingiga strateegiliste suhete arendamise nimel aastaid pingutanud Tšehhi presidendi diplomaatiliseks töövõiduks. Eelmise aasta septembris külastas Zeman Pekingis II maailmasõja lõppu mälestavat paraadi. Kuna ta oli seal ainuke lääneriikide riigipea, hindas Hiina žesti kõrgelt. Üle-eelmisel aastal käis Zeman samuti Hiinas, öeldes, et tuli õppima, kuidas stabiilset ühiskonda arendada ja majandust kasvatada – ja mitte selleks, et turumajandusest ja inimõigusest loenguid pidada.

Eelkõige loodab Tšehhi, et Xi visiit aitab riigi majandusse Hiina raha juurde tuua. Hiina korporatsioon CEFC on viimastel aastatel Tšehhisse investeerinud juba 720 miljonit eurot, soetades muu hulgas osaluse kahes suures meediaettevõttes ja riigi suurimas lennufirmas Travel Service, samuti enamusosaluse jalgpalliklubis Slavia Praha ja õlletehases Pivovary Lobkowicz. Eelmisest aastast toimib Praha ja Pekingi vahel otselennuliin. Zemani sõnul võiks Hiina riiki tuua veel 1,6 miljardit eurot.

Kommunistliku riigijuhi visiidist ei ole tšehhid siiski ühtviisi vaimustuses. Enne Xi visiiti riputati Praha kesklinna üles ohtralt Hiina lippe, mida keegi hakkas nädalavahetusel süstemaatiliselt värviga kokku määrima. Reutersi andmeil oli rikutud lippe kümneid. Asemele toodi uued ja puhtad lipud, mida esmaspäeval toimunud Xi-vastasel meeleavaldusel osalejad püüdsid Tiibeti lippudega asendada.Protestijad sattusid omakorda rüselusse Xi toetajatega, politsei teatel vahistati 12 inimest. Täna toimub uus Tiibetit toetav meeleavaldus presidendilossi ees.

Zeman ütles Hiina televisioonile, et varem olid kahe riigi suhted „kohutavad,“ kuna Tšehhi eelmine valitsus andis järele ELi ja USA survele. „Nüüd oleme taas sõltumatu riik, kes otsustab ise oma välispoliitika,“ ütles president.

Avaldus ärritas Tšehhi opositsiooni. Endine rahandusminister Miroslav Kalousek nimetas Zemanit autoritaarsete režiimide tallalakkujaks. Kuna Tšehhi pole presidentaalne riik, peaks riigi välispoliitikat ametlikult juhtima valitsus, mitte riigipea, ent aastail 1998-2002 peaministrina töötanud Zeman on pärast ametisseasumist 2013. aastal jõuliselt välispoliitikat mõjutanud.

2014. aastal ilmunud aastaraamatus märkis Tšehhi julgeolekuteenistus, et Hiina luure teeb jõupingutusi riigis poliitilise mõju suurendamiseks. Neile aitavad kaasa mitmed Tšehhi ametnikud ja poliitikud, nentis vastuluure. Nimesid ei nimetatud.

Hiina riigitelevisioon aga illustreeris Xi külaskäiku niimoodi.