Tšehhi piloodid tegid oma viibimise ajal Leedu baasis 298 lendu. Nelja kuu jooksul anti ka 15 korda häiret õhuruumi võimaliku sissetungija kohta, mille järel lennukid kiirkorras startisid, vahendab Tšehhi Raadio.
„NATO ühendatud väejuhatus on andnud käsu õhku tõusta 15 minuti jooksul. Kõigi 15 häireolukorra puhul suutsime me õhku tõusta õigel ajal, mis polnud nii kerge, sest me lendasime ka mere kohal ja pidime end riietama neopreeni,“ seletas Gripeni piloot Martin Pelda.
„Siis lendasime me sihtmärgi juurde, identifitseerisime selle, ütlesime, miks me seal olema, ja uurisime, kuidas sihtmärk käitub, kuhu nad lendavad, kui kõrgelt, kui kiiresti, kuidas ta välja näeb, millised on pardarelvad ja muud sellist,“ ütles Pelda.
Pelda ise tegi häire peale kolm kiirstarti, millest kaks olid üsna tavalised – Vene lennukite juurde, mis vedasid laskemoona. Kolmandat väljalendu peab Pelda ebatavaliseks:
„Tegin kindlaks sihtmärgi, mis ei lennanud nagu tavaliselt Vene lennukid rahvuvaheliste vete kohal lendavad. Lendas Venemaalt otse Lätisse ilma igasuguse loata. Sihtmärk lendas samas madalalt ja aeglaselt. Arvasime, et see on helikopter. Kui me kohale jõudsime, kadus sihtmärk lokaatorilt ja me ei leidnud midagi, isegi radari abil. Ootasime seal, otsisime visuaalselt, aga ei leidnud. Niisiis kutsuti meid tagasi,“ rääkis Pelda.
Tšehhi kontingent veetis Balti riikides neli kuud. Missiooni ettevalmistamine võttis aga palju rohkem aega. Enne Leedusse lendamist tuli palju tööd teha ka maapealsetel spetsialistidel.
Pilootidel on nüüd aega mõni kuu puhata. Aasta keskel hakkavad nad aga valmistuma uueks missooniks, mis kujutab endast Islandi õhuruumi valvamist.
