Trumpi lähikonna ja Venemaa sidemete uurimisele aitas kaasa ka Eesti luure
The Guardian kirjutab, et GCHQ (Valitsussidede Peakorter) sai Vene agentide ja Trumpi lähikondlaste kontaktidest teada juba 2015. aastal. Ühendriike teavitasid britid sellest rutiinse infovahetuse käigus.
Seejärel aitasid mitmed teisedki lääne partnerid infot vahetada, mis puudutasid seoseid Trumpi ja Venemaa võimukanalite vahel. Intellektuaalse teabe vahetamisel olid Euroopa riikidest abiks nii Saksamaa, Eesti kui Poola. Lisaks oli abiks ka Austraalia.
GCHQ ei viinud läbi Trumpi ega tema meeskonna vastast operatsiooni ega otsinud ennetavalt teavet. Väidetavad vestlused korjati juhuslikult üles tavapärase luuretöö käigus.
Mitme kuu vältel hakkasid erinevad luureagentuurid samu inimesi jälgides märkama mustreid sidemetest Trumpi meeskonnas ja Venemaa vahel, millest teavitati USA luureametnikke.
Allika sõnutsi olid FBI ja CIA info suhtes esiti pelgavad, kuna USA seaduste kohaselt ei tohi Ameerika Ühendriikide kodanike järel ilma loata luurata.
“Paistis nagu USA agentuurid oleks maganud,” ütles allikas. “Euroopa agentuurid ütlesid: “Trumpi lähikondlaste ja inimeste, kes on tõenäoliselt Vene luureametnikud, vahel on pidevad kontaktid. Te peaksite oleme selle suhtes ettevaatlikud,”” rääkis allikas.
GCHQ toonane juht Robert Hannigan edastas 2016. aasta suvel materjalid CIA juhile John Brennanile.
Pärast aeglast algust kasutas Brennan GCHQ infot ja teiste luureagentuuride luureinfot ning alustas suure ametkondadevahelise uurimise.
Augusti lõpus ja septembri alguses teavitas Brennan ka demokraatide ja vabariiklaste liidreid senatis ja esindajatekojas.
