Trumpi eriolukord lubaks liigutada sõjaliste ehituste raha piirimüüri alla, aga tooks kindlasti kaasa hulga kohtuvõitlusi

Valge Maja teatas, et USA president Donald Trump kuulutab välja üleriikliku eriolukorra ja astub muid täidesaatvaid samme lubatud piirimüüri ehitamiseks. Mida see endaga kaasa toob?

Eelarvekokkuleppes, mille esindajatekoda ja senat eile heaks kiitsid, on müüri jaoks alla 1,4 miljardi dollari, millest piisab vaid umbes 90 kilomeetri müüri ehitamiseks, vahendab Associated Press.

Valge Maja pressisekretär Sarah Sanders teatas, et Trump kirjutab eelarve-eelnõule alla ja astub siis muid täidesaatvaid samme, sealhulgas kuulutab välja üleriikliku eriolukorra. See deklaratsioon lubab Trumpil ellu viia oma lubaduse ehitada müür, kaitsta piiri ja riik kindlustada, teatas Sanders.

Üleriikliku eriolukorra väljakuulutamine lõunapiiril kutsuks esile õigusliku võitluse, mis paneks proovile valitsuse kolm haru.

Seadusesätete hulgas, kust Trump võib abi saada, on USA sõjalist ehitamist puudutav.

Seadus ütleb, et kui president kuulutab välja eriolukorra, mis nõuab relvajõudude kasutamist, võib kaitseminister võtta ette sõjalisi ehitusprojekte ja anda väeliikide ministritele loa sõjaliste ehitusprojektide ettevõtmiseks, mis muidu ei oleks seadusega lubatud.

Teine seadus lubab raha ülekandmist armee tsiviilprojektidest missioonidesse, mis on riigikaitse seisukohalt hädavajalikud.

Kongressi abide sõnul on sõjaliste ehituste fondis 21 miljardit dollarit, mida võib potentsiaalselt müüri ehitamiseks kasutada, kui Trump eriolukorra välja kuulutab.

Praegusest 2019. eelarveaastast, mis lõpeb 30. septembril, on fondis umbes kümme miljardit dollarit ja eelmisest neljast aastast veel 11 miljardit, millel ei lasu kohustusi või mis ei ole lepingutega seotud, teatasid kongressi abid.

Abide sõnul rahastatakse näiteks meditsiinirajatist USA baasis Saksamaal, mis on osaliselt valmis. Kui sellelt raha ära võetakse, jääb ehitus pooleli.

Kongressi abide sõnul saab president otsustada sõjalise ehituse raha kasutamise, aga tõenäoliselt peaks kaitseministeerium otsustama, millised projektid konkreetselt rahast ilma jäävad.

Eriolukorra väljakuulutamine tooks kindlasti kaasa hulgaliselt kohtuasju. Esindajatekoja spiiker Nancy Pelosi ütles eile, et hagi võib esitada esindajatekoda, samuti on hagidega ähvardanud mõned demokraatidest osariikide peaprokurörid. Väga tõenäoliselt läheksid kohtusse ka piiriäärsed maaomanikud, kui administratsioon püüaks neilt müüri jaoks maad ära võtta.

Kohtuvaidlustes vaidlustataks presidendi võimu ulatus ja ka see, kas olukord piiril ikka kujutab endast hädaolukorda.

Isegi kui presidendil on volitused raha liigutada, oleks kongressi abide sõnul võtmeküsimus see, kas Trump suudab tõestada, et raha kasutatakse sõjaväe toetamiseks.

Trumpi kriitikud möönavad, et presidendil on 1978. aasta seaduse järgi laiad volitused üleriikliku eriolukorra väljakuulutamiseks, aga see ei ole blankotšekk eriolukorra volituste kehtestamiseks lihtsalt seetõttu, ei ta ei saa, mida tahab, normaalse poliitilise protsessi kaudu, nagu ütles liberaalse organisatsiooni Constitutional Accountability Center esindaja Brianne Gorod.

Ülemkohus ei ole aga kunagi presidendi deklaratsiooni tühistanud, märkis konservatiivne õpetlane John Yoo.

Veel üks probleem, mis võib eriolukorra väljakuulutamisel ilmneda, on see, et piirijulgeolek on „läbinisti tsiviilteema”, ütles konservatiivses väljaandes National Review kirjutav David French, kelle sõnul „nõuab pingutust” mõelda, et piiril on vaja sõjaväge.

Frenchi sõnul ei pruugi föderaalkohtunikel olla soovi sekkuda, eriti seetõttu, et kongressil on üleriiklike eriolukordade seaduse järgi volitused üleriiklik eriolukord lõpetada.

See väljavaade on aga ebatõenäoline, sest senati vabariikliku enamuse juht Mitch McConnell on öelnud, et toetab Trumpi deklaratsiooni.