Trump vähedab USA sõdurite arvu Iraagis ja Afganistanis. NATO peasekretäri sõnul oleks kiirustades lahkumise hind liiga kõrge

 (20)
Trump vähedab USA sõdurite arvu Iraagis ja Afganistanis. NATO peasekretäri sõnul oleks kiirustades lahkumise hind liiga kõrge
Foto: THOMAS WATKINS, AFP

USA kaitseministri kohusetäitja Christopher Miller teatas eile, et USA vähendab vägede arvu Iraagis ja Afganistanis jaanuari keskpaigaks, mis täidab president Donald Trumpi lubaduse tuua väed pikale veninud sõdadest koju sellest hoolimata, et nii USA vabariiklased kui ka välisliitlased hoiatavad selle enneaegsuse eest.

Plaan kiirendab vägede väljatõmbamist Iraagist ja Afganistanist Trumpi viimastel päevadel presidendiametis vaatamata sellele, et kõrged sõjaväelased pooldavad aeglasemat ja metoodilisemat lähenemist raskelt saavutatud edusammude kaitseks, vahendab Associated Press.

Miller, kes pärast avalduse paberilt ette lugemist keeldus ajakirjanike küsimustele vastamast, ütles, et USA vähendab vägede arvu Afganistanis 4500-lt 2500-le ja Iraagis umbes 3000-lt 2500-le.

Nädal pärast Trumpi vallandatud Mark Esperilt ameti ülevõtmist esinenud Miller ei öelnud, et väljatõmbamisplaani oleks soovitanud või toetanud USA staabiülemate ühendkomitee esimees, kindral Mark Milley või teised kõrged sõjaväelased. Miller märkis ainult, et sõjaväejuhid nõustusid selle ellu viima.

See väljatõmbamisplaan ei täida siiski lõpuni Trumpi paljukorratud lubadust lõpetada Ameerika pikale veninud sõjad. See on ka vastuolus tema enda juhistega, et vägede väljatõmbamised peavad põhinema tingimustel kohapeal, mitte kuupäevadel või kalendril.

Seotud lood:

Sõjaväe ja kaitseministeeriumi ametnikud on eriti Afganistani kohta järjekindlalt öelnud, et Taliban ei ole veel täitnud nõudeid vähendada vägivaldseid rünnakuid Afganistani valitsusvägede vastu. On väljendatud ka muret, et liiga kiire vägede väljatõmbamine tugevdab Talibani positsiooni läbirääkimistel ja nõrgestab juba niigi nõrga Afganistani valitsuse oma.

Otsus on pälvinud jaheda vastuvõtu vabariiklaste juhtide hulgas Kapitooliumil ning kriitika NATO peasekretärilt Jens Stoltenbergilt.

„Mina usun, et need Ameerika vägede vähendamised terroristlikes piirkondades on viga,” ütles esindajatekoja liige Mac Thornberry, kes kuulub relvateenistuste komiteesse. Thornberry sõnul ei ole Taliban teinud midagi tingimuste täitmiseks, mis õigustaksid vägede väljatõmbamist.

Stoltenberg ütles eile, et NATO võib maksta Afganistanist liiga varajase lahkumise eest kallist hinda.

NATO-l on Afganistanis alla 12 000 sõjaväelase kümnetest riikidest, kes aitavad Afganistani oma julgeolekujõude välja õpetada ja annavad neile nõu. Transpordi, logistika ja muu toetuse osas toetutakse suuresti USA-le.

„Me oleme nüüd vastamisi keerulise otsusega. Me oleme olnud Afganistanis ligi 20 aastat ja ükski NATO liitlane ei taha jääda kauemaks kui vaja. Aga samal ajal oleks liiga vara või koordineerimata viisil lahkumise hind liiga kõrge,” ütles Stoltenberg.

Trumpi riikliku julgeoleku nõunik Robert O’Brien ütles, et president peab oma lubadust Ameerika rahvale tuua USA väed sõjatsoonidest koju. „President loodab, et maiks on nad kõik ohutult ja täies koosseisus kodus,” ütles O’Brien varsti pärast Milleri avaldust Valges Majas. „Ma tahan korrata, et see poliitika ei ole uus. See on olnud presidendi poliitika alates ametisse astumisest.”

Trump on aga öelnud, et tema otsused USA vägede arvu kohta Afganistanis põhinevad tingimustel kohapeal, mitte kalendril. Ta on süüdistanud oma eelkäijat, president Barack Obamat ajakava paikapanemises vägede väljatõmbamiseks Iraagist ja Afganistanist, mis töötas sõjalistele saavutustele vastu. Nüüd aga kuulutab Trump ise avalikult ajakava, samas kui vägivalla tase Afganistanis on endiselt kõrge.

Vägede kiirendatud väljatõmbamine on ka sõjalise juhtkonna pikaaegsete nõuannete vastane. Teiste hulgas ei toeta seda USA vägede juhataja Lähis-Idas, merejalaväe kindral Frank McKenzie.

McKenzie ja teised on korduvalt öelnud, et vägede kiirustav väljatoomine õõnestaks jätkuvaid rahuläbirääkimisi Talibani ja Afganistani ühiskonna esindajate, sealhulgas valitsuse vahel. Nad hoiatavad ka, et USA väed peaksid kohale jääma, et hoida kontrolli all Islamiriigi võitlejaid.