Trump, kes pälvis oma algse reaktsiooni eest teravat kriitikat nii vabariiklaste kui ka demokraatide leerist, naasis teisipäeval oma seisukoha juurde, et vägivallas on süüdi mõlemad pooled. Päev varem oli Trump andnud järele survele mõista selgelt hukka Ku Klux Klan, neonatsid ja valgete ülemvõimu pooldajad, vahendab Reuters.

Vihase ja ärritununa paistnud president väitis, et tema algne reaktsioon põhines faktidel, mis talle siis teada olid. Süü langeb Trumpi sõnul mõlemale poolele.

„Oli grupp ühel pool, mis oli paha, ja oli grupp teisel pool, mis oli ka väga vägivaldne. Ja keegi ei taha seda öelda, aga mina ütlen seda just praegu,“ lausus Trump, viidates parem- ja vasakpoolsetele meeleavaldajatele.

Edasi läks sõnavahetus ajakirjanikega pingeliseks.

„Mitte kõik need inimesed ei olnud neonatsid, uskuge mind. Mitte kõik need inimesed ei olnud mingil juhul valgete ülemvõimu pooldajad,“ ütles Trump. „Sellel poolel oli üks grupp. Te võite nimetada neid vasakpoolseteks … mis hakkas vägivaldselt ründama teist gruppi. Seega võite te öelda, mida tahate, aga nii see on.“

Vägivald puhkes laupäeval, kui valged marurahvuslased kogunesid Charlottesville’is meeleavaldusele „Ühendage parempoolsed“ protestiks plaani vastu võtta maha USA kodusõja orjapidamist pooldanud konföderaatide armee komandöri Robert Lee ausammas.

Paljudel meeleavaldusest osavõtjatel olid kaasas tulirelvad, kaikad ja kilbid. Mõnedel olid ka kiivrid. Vastumeeleavaldajad olid samuti relvastatud kaigaste, kiivrite ja kilpidega.

Kahel poolel tekkis tänaval omavaheline kokkupõrge, kuid siis sõitis rahva hulka auto, mis tappis ühe naise ja vigastas 19 inimest. Autot juhtinud 20-aastasele Ohio mehele James Fieldsile, kellel on teadaolevalt natsisümpaatiad, esitati süüdistus mõrvas.

Trumpi esimene reaktsioon laupäeval oli „paljude poolte“ vihkamise ja vägivalla hukkamõistmine. See kutsus esile terava kriitika, sest Trump ei mõistnud selgelt hukka valgeid marurahvuslasi, kelle kohalolu peetakse rahutuste provotseerijaks.

Kriitikute sõnul peegeldas Trumpi avaldus tema vastumeelsust minna vastuollu paremäärmuslike organisatsioonidega, mille toetajad moodustavad tema poliitilise baasi pühendunud segmendi.

Kaks päeva hiljem andis Trump survele järele ja teatas, et „KKK, neonatsid, valgete ülemvõimu pooldajad ja teised vihkamisorganisatsioonid on vastuolus kõigega, mida me ameeriklastena kalliks peame“.

Trumpi halvustajad leidsid, et seda on liiga vähe ja liiga hilja.

Trumpi teisipäevased sõnad valasid aga uuesti õli tulle. Viivitamatult sai Trump Twitteris kiita Ku Klux Klani endise juhi David Duke’i käest.

„Aitäh, president Trump, teie aususe & julguse eest rääkida tõde #Charlottesville’i kohta & mõista hukka vasakpoolsed terroristid BLM/Antifas,“ kirjutas Duke, viidates liikumisele Black Lives Matter (Mustad Elud Loevad) ja antifašistidele.

Demokraadid pidasid Trumpi viimaseid sõnu tõendiks selle kohta, et ta peab valgeid marurahvuslasi ja nende vastu protestijaid moraalselt võrdseteks.

„Öeldes, et ta ei võta pooli, Trump selgelt teeb seda,“ ütles senati demokraatide juht Chuck Schumer. „Kui David Duke ja valgete ülemvõimu pooldajad hõiskavad su sõnade peale, teed sa väga, väga valesti.“

Trump pani pressikonverentsil lisaks ühte patta USA endised presidendid George Washingtoni ja Thomas Jeffersoni, keda peetakse riigi rajajateks, ning konföderaatide juhid Lee, Jefferson Davise ja Stonewall Jacksoni, kes võitlesid lõunaosariikide eraldamise eest, märkides, et kõik olid orjapidajad.

„Kas George Washington oli orjapidaja? Kas George Washington kaotab oma staatuse? Kas me võtame George Washingtoni kujud maha? Kuidas on Thomas Jeffersoniga? … Sellepärast, et ta oli suur orjapidaja,“ rääkis Trump.