USA-s on viie kuu pärast valimised ja kuigi esmapilgul ei paista praegused sündmused Donald Trumpile midagi head tõotavat, kirjutab Financial Times, et kui meenutada mustanahaliste õiguste eest võidelnud pastor Martin Luther Kingi atentaati 1968. aastal, siis tõukasid järgnenud suured massirahutused valijaid parempoolsuse suunas.

Sama aasta novembris võitis valimised seadust ja korda lubanud vabariiklane Richard Nixon. New Yorker tsiteerib Princetoni ülikooli üht uuringut, mille järgi kaldusid rahutustega piirnenud alade elanikud 6 kuni 8 protsendi võrre suurema tõenäosusega Nixoni poolt hääletama ning see võis lõpuks saada valimistel kaalukeeleks.

Nixon võttis kasutusele tõhusa taktika, kus ta seostas demokraate väsimatult korralageduse ja kuritegevusega ja Financial Timesi järgi näeb juba selgeid märke, et Trump kavatseb oma kampaanias sama teha. Presidendi suuvooder ja isiklik advokaat Rudy Giuliani väitis hiljuti, et demokraatide juhitavates linnades ulatuvad praeguste rahutuste käigus tekkinud varakahjud sadade miljonite dollariteni.

„Selline on tulevik, kui valid demokraadid," hoiatas Giuliani. Demokraatide presidendikandidaat Joe Biden on seni hoidnud ohutut joont ja mõistnud ühtviisi hukka nii rassilise ebaõigluse kui ka vägivalla tänavail. Ühtlasi lubas Biden, et hakkab rassismiga valituks osutumisel esimese saja päeva jooksul tegelema.

Põhjalikumalt saab USA rahutustest lugeda homsest Eesti Päevalehest.