Tegemist on kannapöördega võrreldes Trumpi eelkäija, president Barack Obama poliitikaga, vahendab CNN.

Trump ütles oma kõnes olukorrast riigis, et kirjutas just alla korraldusele, mis suunab kaitseminister James Mattist USA kinnipidamispoliitikat üle vaatama ja hoidma avatuna kinnipidamisasutuse Guantanamo Bays.

Oma kõnes ja korralduses mainis Trump võimalust saata Guantanamo Baysse täiendavalt Islamiriigi vange.

„Ma palun kongressil tagada, et võitluses ISIS-e ja Al-Qaidaga oleks meil jätkuvalt kogu vajalik jõud terroristide kinnipidamiseks, kus iganes me nad kätte saame, kus iganes me nad leiame. Ja paljudel juhtudel hakkab see nende jaoks nüüd olema Guantanamo Bay,“ ütles Trump.

„Ühendriigid võivad transportida täiendavaid kinnipeetavaid USA mereväejaama Guantanamo Baysse, kui see on seaduslik ja vajalik riigi kaitsmiseks,“ öeldakse korralduses.

Guantanamo Baysse on praeguseks jäänud 41 vangi.

Korralduses öeldakse, et retsidivismioht alles jäänud vangide hulgas on suur ning nad kujutavad endast kõige keerulisemaid ja ohtlikumaid juhtumeid nendest, keda on Guantanamos ajalooliselt kinni peetud.

„Minevikus oleme me rumalalt vabaks lasknud sadu ohtlikke terroriste ainult selleks, et kohata neid taas lahinguväljal, sealhulgas ISIS-e juht Al-Baghdadi,“ ütles Trump, viidates sellele, et Abu Bakr al-Baghdadi oli USA vägede käes vangis Iraagis, kuid vabastati, ja temast sai hiljem Islamiriigi juht.

„On märkimisväärne põhjus muretsemiseks nende taas sekkumise üle vaenutegevusse, kui neil peaks võimalus olema,“ öeldakse korralduses.

Obama üritas Guantanamo Bay vangilaagrit pikka aega sulgeda, kuid teda takistas kongressi otsus mitte lasta sealseid vange USA pinnale. Veidi pärast ametisse astumist 2009. aastal allkirjastas Obama täidesaatva korralduse vangilaagri sulgemiseks aasta jooksul.