Traagiliste lennuõnnetuste taga võis olla Boeingu otsus hakata kasutama odavtööjõudu

 (71)
Traagiliste lennuõnnetuste taga võis olla Boeingu otsus hakata kasutama odavtööjõudu
Foto: AP

Jääb müsteeriumiks, kuidas ettevõte, mis on tuntud oma hoolika disaini poolest, jäi kimpu näiliselt elementaarsete tarkvaravigadega, mis viisid mitme ohvriterohke õnnetuseni. USA lennukitootja pikaaegsed insenerid tulid aga nüüd lagedale paljastusega, kirjeldades, kuidas ettevõte hakkas kulude kokkuhoiu nimel palkama madalapalgalisi töölisi.

Uhiuute Boeing 737 Max-8 lennukite juurde kuuluv vigane manööverdamistarkvara MCAS hakkas õhusõiduki nina ilma põhjuseta allapoole tirima, põhjustades hiljuti kaks traagilist õnnetust, mille tagajärel jättis elu rohkem kui kolmsada inimest. Tragöödiate järel keelati sedatüüpi lennukitega õhkutõusmine lennuohutusametite poolt pea kõikjal maailmas.

Boeing 737 Maxi tarkvara – mida vaevavate probleemide tõttu ei pruugi seda tüüpi lennukitel olla võimalik õhku tõusta veel kuid pärast USA reguleerijate järjekordset paljastust sel nädalal, mis näitas veel üht möödapanekut - töötati välja ajal, mil Boeing lasi lahti kogenud insenerid ja palus tarnijatel kulusid vähendada, vahendab uudisteportaal Bloomberg.

Tuntud lennukitootja ja selle lepingupartnerid kasutasid raporti kohaselt ajutistelt tööjõudu, mis teenis tarkvara arendamise ja testimise eest vähem kui 9 dollarit tunnis (veidi enam kui kaheksa eurot) ja oli pärit riikidest nagu näiteks India, kus inimestel ei ole lennundusvaldkonnast sügavamat arusaama.

Tunnitasu alammäär on USAs üleriigiliselt siiski veidi madalam: 7.25 dollarit.

USA Seattle'i Boeingu kontoritesse palgati India tarkvaraarendaja HCL Technologies Ltd poolt tööle mitu rivi värsketest koolilõpetajatest programeerijaid, ütles Mark Rabin, endine Boeingu tarkvarainsener, kes töötas ka 737 Max lennukite kallal.

Tema sõnul programmeerisid nad tavapäraseid Boeingu poolt kehtestatud spetsifikatsioone, ent „see oli vastuoluline, sest Boeingu inseneridel olnuks tõhusam endal kood valmis kirjutada“. Ta meenutas, et „palju aega kulus edasi-tagasi täpsustamistele, sest koodikirjutamisel tehti vigu.”