Õhurünnak leidis aset Iraagi pealinna Bagdadi lennujaamas ja selles hukkus kokku kaheksa inimest, sh kindral Soleimani. Teadaolevalt tulistati lennujaama pihta vähemalt kolm raketti, mis plahvatasid ootesaali lähedal, edastab uudisteagentuur AFP.

USA meedia teatel lahkusid kindral Soleimani ja Iraagi Iraani toetatud relvarühmituste esindajad kahes autos Bagdadi lennujaamast, kui neid tabas kaubatsoonis USA droonirünnak, vahendab BBC News.

Soleimani lendas Bagdadi teadete kohaselt kas Liibanonist või Süüriast.

Trump postitas rünnakust teatamise eel oma Twitteri kontole kujutise USA lipust.

"Tegime otsustava rünnaku kaitsmaks USA teenistujaid välismaal," teatas USA kaitseministeerium täna varahommikul. "Kindral Soleimani töötas aktiivselt välja plaane rünnata USA diplomaate ja sõjaväelasi Iraagis ja kogu regioonis. Kindral Soleimani ja tema üksus Quds oli vastutav sadade ameeriklaste ja liitlaste sõjaväelaste tapmises ja veel tuhandete vigastamises."

Teheran kinnitas oma kindrali hukkumist, nimetades teda märtriks.

62-aastane Soleimani juhtis Iraani revolutsioonilise kaardiväe salaoperatsioonidega välismaal tegelevaid Qudsi jõude alates 1998. aastast.

Iraan on tunnistanud Qudsi jõudude rolli Süüria sõjas, kus need on andnud nõu president Bashar al-Assadile lojaalsetele jõududele ja relvastanud tuhandeid šiiitide relvarühmituste võitlejaid, ning Iraagis, kus need on toetanud kohalikke šiiitide relvarühmitusi, mis aitasid võidelda Islamiriigi vastu.

Need konfliktid muutsid seni varju hoidnud Soleimani Iraanis kuulsaks.

Trumpi administratsioon on väitnud, et Qudsi jõud on Iraani peamine mehhanism USA poolt terroriorganisatsioonideks kuulutatud rühmituste kultiveerimiseks ja toetamiseks kogu Lähis-Idas. Sellisteks rühmitusteks peetakse näiteks Liibanoni Hizbollah’t ja palestiinlaste Islami Džihaadi. Neile antakse raha, väljaõpet, relvi ja muud varustust.

USA välisminister Mike Pompeo kuulutas Iraani revolutsioonilise kaardiväe ja selle Qudsi jõud aprillis terroriorganisatsioonideks.

Hukkus ka Iraagi relvarühmituse Hashed al-Shaabi asekomandör Abu Mahdi al-Muhandis.

Vaid tunde enne rünnakut oli Pentagon andnud tõsise hoiatuse Iraani toetatud relvarühmitustele, sest kardeti, et need võivad toime panna provokatsioone USA vastu pärast USA saatkonnale tormijooksmise katset Bagdadis.

Bagdadi niinimetatud Roheline Tsoon suleti Iraagi julgeolekujõudude poolt pärast USA õhurünnakut täielikult, et hoida ära igasugused eriolukorrad, teatasid kaks Iraagi julgeolekuallikat CNN-ile.

USA saatkond kutsus kõiki USA kodanikke viivitamatult Iraagist lahkuma.

Soleimani „arendas aktiivselt plaane Ameerika diplomaatide ja sõjaväelaste ründamiseks Iraagis ja kogu regioonis”, teatas Pentagon, viidates õigustusena Iraani ühe kõrgema sõjaväelase tapmisele ohule ameeriklaste eludele.

Pentagon lisas, et Soleimani ja tema Qudsi jõud on vastutavad sadade Ameerika ja koalitsiooni sõjaväelaste surma eest ja veel tuhandete vigastamise eest. Pentagon süüdistab Soleimanit rünnakute korraldamises koalitsiooni baaside vastu Iraagis, sealhulgas 27. detsembri rünnakus, milles hukkus USA lepinguline töötaja ja Iraagi isikkoosseis.

Uudis Soleimani tapmise kohta kutsus esile viivitamatu reaktsiooni Iraani ametiisikute poolt, kes selle hukka mõistsid.

„USA rahvusvahelise terrorismi akt, kindral Soleimani – KÕIGE efektiivsema jõu, mis võitleb Daeshi (ISIS-e), Al-Nusra, Al-Qaida jt vastu - sihikule võtmine ja mõrvamine on äärmiselt ohtlik ja rumal eskalatsioon,” kirjutas Twitteris Iraani välisminister Mohammed Javad Zarif. „USA kannab vastutust selle lurjusliku avantürismi kõigi tagajärgede eest.”

Iraani kõrgeim juht, ajatolla Ali Khamenei ütles, et rünnaku taga olevaid „kurjategijaid ootab ränk kättemaks”. Khamenei kuulutas välja ka kolmepäevase leina.

Soleimani Qudsi jõud alluvad otse Khameneile ja teda peeti üleriiklikuks kangelaseks.

Uudisteagentuuri Fars teatel on ajatolla Khamenei nimetanud Qudsi jõududele ka juba uue juhi, kelleks on käsuliinis seni Soleimanist järgmine mees olnud brigaadikindral Esmaeil Qaani.