Enamik ärritajatest, mis on viimastel aastatel rikkunud suhteid Lääne ja Venemaa vahel, on seotud Venemaa murega NATO laienemise üle tema piirideni. See mure kaoks, kui ka Venemaa taotleks NATO liikmestaatust, kirjutab Halpin The Timesis.

NATO ei peaks Halpini arvates isegi kohe „jah” ütlema, et suhted paraneksid. Läbirääkimistesse astumise protsess ise oleks Moskva jaoks tugev stiimul hindamaks ümber vastandumine Balti riikide, Ukraina, Gruusia ja Poolaga, sest nende riikide toetuse saamine oleks NATO liikmeks saamisel keskse tähtsusega.

Halpin leiab, et katsumus oleks see NATO-le eneselegi. Alliansi piiridesse kuuluks siis kogu põhjapoolkera, mis muudaks NATO lõplikult ülemaailmset stabiilsust taotlevaks organisatsiooniks.

Sooviavaldus ühineda NATO-ga julgustaks allianssi tulema vastu Venemaa vajadusele saada julgeolekugarantiisid. Samas hajutaks see Halpini hinnangul pinged Ukraina ja Venemaa vahel Musta mere laevastiku saatuse üle, sest mõlemad riigid oleksid niikuinii NATO-s.

Ka usub Halpin, et samamoodi juhtuks Venemaa baasidega Lõuna-Osseetias ja Abhaasias. Kremlil ei ole praegu mingit vajadust neist loobuda, kuid NATO liikmelisuse taotlemise puhul peaks Venemaa kaaluma nende kasulikkust NATO liikmestaatusest saadava kasuga võrreldes.

NATO liikmestaatus annaks Venemaale garantii, et ühtki kaitsealast otsust Euroopa kontinendil ei tehtaks ilma tema nõusolekuta, mida Venemaa on pikka aega taotlenud, kirjutab Halpin.

Kui Vladimir Putin kohtus 2001. aastal esimest korda Sloveenias USA presidendi George W. Bushiga, avaldas ta, et Nõukogude Liit oli 1954. aastal salaja NATO-le lähenenud, et liitumisläbirääkimisi pidada. Küsimusele, kas Venemaa võiks NATO-ga liituda, vastas Putin: „Miks mitte?”

Kuulutades, et Venemaa ei pea NATO-t vaenulikuks organisatsiooniks, ütles Putin seejärel selles kontekstis märkimisväärsed sõnad USA kohta: „Kui suurriigi president ütleb, et tahab näha Venemaad partnerina ja võibolla isegi liitlasena, on see meie jaoks väga väärtuslik.”

Taotlus liituda NATO-ga võib Halpini hinnangul purustada Kremli autoritaarsuse kodumaiste toetajate levitatava müüdi, et NATO on Vene-vastane organisatsioon. Kui julgeolekumuresid enam ei ole, võiks demokraatia Venemaal hoopis teravama tähelepanu alla sattuda.