The Times: Putin ähvardas NATO-t Balti riikide pärast tuumavastasseisuga
Lääne julgeolekujuhid seisavad silmitsi sellega, et Kreml alustab „destabiliseerivat tegevust“ Eestis, Lätis ja Leedus, mis paneb otseselt proovile NATO vastastikkuse kaitse lubaduse, kirjutab The Times.
See tegevus võib sisaldada tsiviilrahutusi kohalike etniliste venelaste hulgas või küberrünnakut, mida ei saaks kindlalt Moskvaga seostada.
Vene julgeolekutegelased hoiatasid eelmisel kuul, et Putin on valmis vastama jõuliselt NATO igasugusele edasisele koondumisele Balti riikides. Räägiti „tervest spektrist vastukäikudest alates tuumarelva kasutamisest kuni mittesõjalisteni“, selgub Vene ja USA endiste julgeolekujuhtide kõrgetasemelisel kohtumisel ameeriklaste poolt tehtud märkmetest, mida The Times näinud on.
Vene kindralitele oli Saksamaal toimunud kohtumisel edastatava sõnumi kohta juhtnöörid andnud Venemaa välisminister Sergei Lavrov. Kohtumisel osalenud ameeriklastele öeldi, et nad räägivad Putini heakskiidul.
Venelased tõid esile vähemalt kolm tulipunkti, mis võivad viia otsese ja võimalik, et isegi tuumavastasseisuni Venemaa ja USA vahel.
1) Krimm, kus igasugusele katsele tagastada annekteeritud poolsaar Ukrainale astutakse vastu „jõuliselt, sealhulgas tuumajõu kasutamisega“.
2) Ida-Ukraina, kus relvade saatmist NATO-lt Ukrainale loetaks „NATO edasiseks tungimiseks Vene piirile“, millele „Vene rahvas nõuaks jõulist vastust“.
3) Balti riigid, kus Vene julgeolekutegelased näevad enese sõnul „samu tingimusi, mis eksisteerisid Ukrainas ja põhjustasid Venemaa tegutsema asumise“.
Pooled kohtusid Elbe grupi raames. Tegemist on pensionil kõrgetasemeliste julgeoleku- ja riigikaitseametnikega ning grupp on kohtunud kuus korda viimase viie aasta jooksul.
Viimasel kohtumisel eelmisel kuul Saksamaal osalenud ameeriklased ütlesid , et vaatamata osalisele rahvusvahelisele isolatsioonile ja sanktsioonidele „kaalub Moskva endiselt „Balti võimalust“, kõige tõenäolisemalt „destabiliseerivat tegevust, mida on isegi raskem Venemaaga seostada kui Ida-Ukrainas toimuvat“.
Nad arvavad, et Balti riikide operatsioonis väldib Venemaa „vägede ja raskerelvastuse sissetoomist, eelistades muid vahendeid; Venemaa loodab meelitada vene elanikkonna aeglaselt oma poolele, andmata NATO-le ettekäänet vägesid kohale tuua“.
