Samasugune seadus võeti Texases vastu juba 2009. aastal ja arvatakse, et seda tehakse uuesti, teatab Associated Press.

Texas on USA ülikoolides relvakandmisõiguse üle käiva võitluse peamine lahinguväli oma relvakultuuri ja suuruse tõttu. Seal on 38 riiklikku ülikooli ja enam kui 500 000 tudengit. Texasest saaks teine osariik peale Utah’t, mist sellise laiaulatusliku seaduse vastu võtab. Colorados on relvakandmisluba kolledžite eneste otsustada.

Seaduse pooldajad väidavad, et relvadega seotud kuritegevus ülikoolilinnakutes, nagu massitulistamised Virginia tehnikaülikoolis 2007. aastal ja Põhja-Illinoisi ülikoolis 2008. aastal näitavad, et parim kaitse tulistajate vastu on tudengid, kes on võimelised vastu tulistama.

„See on puhtalt enesekaitse küsimus,” ütles osariigi senati liige Jeff Wentworth San Antoniost. „Ma ei taha kunagi näha Texase ülikoolilinnakutes kordumas seda, mis toimus Virginia tehnikaülikoolis, kui mõni segane enesetapjalik hull siseneb hoonesse ja võib täiesti kaitsetuid lapsi nagu istuvaid parte maha lasta.”

Kuni Virginia tehnikaülikooli intsidendini oli kõige hullem tulistamine USA ülikoolides toimunud Texase ülikoolis, kui snaiper Charles Whitman läks 1966. aastal administratiivhoone katusele ning lasi maha 16 inimest ja haavas veel kümneid. Eelmise aasta septembris tulistas Texase ülikooli tudeng mitu lasku, enne kui tappis iseenda.

Relvadel on Texase kultuuris eriline roll. Poliitikud väidavad tihti, et relva omamine on lahutamatu osa texaslane olemisest.

Ülikoolilinnakutes relvakandmise lubamise vastased väidavad, et tudengid peaksid elama pidevas hirmus oma õpingukaaslaste ja kolleegide ees, teadmata, millal keegi halva hinde, õnnetu armastuse või purjus peaga tekkinud tüli pärast relva käiku laseb.