Terrorivastane sõda rikub inimõigusi
“Me oleme tuvastanud suundumuse, mis pidevalt laieneb, et relvarühmitused jätavad inimõigused kõrvale ideoloogia huvides ja valitsused julgeoleku huvides,” osutas ta.
Khani sõnul pälvib hukkamõistu asjaolu, et tavalised inimesed kannatavad nii valitsuse kui relvarühmituste väärkohtlemise all.
Amnesty juhtis juba aasta eest eraviisiliselt tähelepanu sellele, et USA ja Briti sõdurid kohtlevad Iraagi vange halvasti.
Nüüdseks on avalikkuse ette jõudnud hulgaliselt pilte vangide piinamisest ja alandamisest ning mõlemad valitsused on algatanud juurdluse.
Sellega seoses tõrjus Khan väidet, mida on pruukinud nii Washington kui London, et demokraatlikes riikides toimuvatel väärkohtlemistel on diktatuurides läbiviidavatega võrreldes see eelis, et asja on võimalik kohtusse anda.
“Piinamine on piinamine ja rahvusvaheliste seadustega on see täielikult keelatud, pole vahet, kas seda viivad läbi Ühendriigid või Kongo Demokraatlik Vabariik,” ütles ta. “Ühtviisi vastutavad kõik valitsused, olgu suured või väikesed.”
Iraagi tulevikust kõneldes leidis Khan, et okupatsioonivõimud on hõivatud julgeolekuprobleemidega, kuid tegelikult tuleks keskenduda sellele, et võimu üleandmisega 30. juunil loodaks korralikud struktuurid, mis kaitseksid iraaklaste inimõigusi.
“See ei tohiks olla pelgalt paberil suveräänsus ja segadused vastutusega veel kohal viibivate vägede ja võimule tuleva Iraagi valitsuse vahel,” rõhutas ta. ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioon peaks vastutuspiirid täpselt paika panema, lisas Khan.
Ta tõi usutluses esile ka olukorra Lääne-Sudaani Darfuri piirkonas, mis nõuab maailmalt kohest tegutsemist.
“Ma ütleksin, et hetkel on Lääne-Sudaanis tekkimas on olukord, kus rahvusvaheline tegutsemine ja surve suudaks peatada humanitaarkatastroofi.”
Sudaani lääneosas on sissirühmitused ühe araabia äärmusorganisatsiooniga koos võidelnud viimased 16 kuud valitsuse vastu. Amnesty hinnangul on surma saanud sajad tsiviilelanikud ja 600.000 inimest on pidanud vägivalla tõttu kodud maha jätma.
