X-kromosoomi peal asuv Xq28 osa mõjutab seda, kas mees on gei või hetero. Teadlastel ei ole siiamaani veel selgust, kui palju geene selles regioonis täpselt seksuaalsust mõjutab. Seos leiti ka seksuaalse orientatsiooni ja teise DNA osa vahel kromosoom 8 peal, kuid mehhanismi täpne töötamine on teadlaste sõnul veel ebaselge.

Teadlased on ka varem spekuleerinud homoseksuaalsuse geneetilisuse teemal, sest need geenid jäävad evolutsiooniliselt alles, kuna muudavad naised, kes neid kannavad, viljakamaks. See võib samuti olla tõsi Xq28 regiooni geenide kohta, sest X kromosoomi annavad meestele edasi nende emad.

Northwesterni ülikooli Illinoisis psühholoog Michael Bailey esitles eelmisel neljapäeval Chicagos uurimistulemusi. "Uuring näitab, et geenid on meeste seksuaalsusega seotud," ütles Bailey. Uuringutulemused ootavad veel avaldamist, kuid kinnitavad 1993. aastal tehtud väiksema uuringu järeldusi, mis tekitasid laialdast vastuolu, kirjutab The Guardian.

Dean Hamer USA riiklikust vähiinstituudist uuris üle 100 gei mehe pereajalugu ja avastas, et homoseksuaalsusel on tendents olla pärilik. Hameri uuringutulemustest ilmnes, et üle 10% gei meeste vennad olid samuti geid, võrreldes ca 3% ülejäänud rahvastikuga. Emapoolsed onud ja nõbud olid samuti suurema tõenäosusega geid. Side emapoolse perega viis Hameri X-kromosoomi lähema uurimiseni. Järgnenud uuringus leidis ta, et geist vendade puhul pärisid sarnased geneetilised markerid 33 meest 40-st Xq28 regioonis X-kromosoomil. Sellest võis järeldada, et võtmegeenid asuvadki just seal. Kui Hamer oma uuringutulemused avaldas, keerles põhiline tuline arutelu pärilikkus versus keskkond küsimuse ümber.

Kuid Michael Bailey tehtud uuringust selgus ka, et geeni või geenide Xq28 piirkonnas, mis mõjutavad seksuaalset orientatsiooni, on piiratud ja erinev mõju. Kõik gei mehed Bailey uuringus ei pärinud identset Xq28 regiooni. Geenid ei olnud piisavad ega vajalikud, et muuta mees homoseksuaalseks.

Kuigi geenid mõjutavad seksuaalset orientatsiooni, on mängus ka hulgaliselt teisi faktoreid, mis mängivad suuremat rolli, näiteks hormoonid, millega loode kokku puutub emaüsas.

"Seksuaalsel orientatsioonil ei ole mitte mingit pistmist valikuga," ütles Bailey The Guardiani vahendusel. "Leidsime tõendeid kahe kahe geeni kohta, mis mõjutavad seda, kas mees on gei või hetero. Kuid see ei ole lõplikult määrav, kindlasti on ka teisi keskkonnamõjusid, mis loevad."

Kings College Londoni psühholoog Qazi Rahman ütles The Guardianile antud kommentaaris, et Bailey uuringutulemused on suur samm edasi seksuaalsuse bioloogilise tausta mõistmisel. Tema sõnul seletavad geenid 30-40% seksuaalsuse variatsioonidest, kuid ei ole täpselt teada, kus need geenid asuvad. Rahman rõhutas: "Selles [avastuses] pole midagi imestusväärset ega murettekitavat, sest kõik inimeste psühholoogilised eripärad on päritud, mis tähendab, et neis on geneetiline komponent.