Teadlased: Maad tabab 15 aasta pärast minijääaeg

 (232)
Teadlased: Maad tabab 15 aasta pärast minijääaeg
Foto: AP, AFP Reuters, AFP/Scanpix

Teadlaste hinnangul on Maa vaid 15 aasta kaugusel järgmisest minijääajast, mis toob endaga kaasa senisest kõvasti külmemad talved kõikjal Euroopas.

Kosmoseagentuuri NASA teadlased on varem hoiatanud, et toimumas on päikeseplekkide järkjärguline kahanemine, mis võib tähendada, et Maad tabab juba lähiaastakümnetel minijääaeg, kirjutab ajaleht The Telegraph.

Teadlaste hinnangul saavutab ülemaailmne jahenemine haripunkti 2030. aastatel, kuid temperatuuride märgatavat alanemist võib märgata juba järgmisel kümnendil.

Päikeseplekkide kahanemist ja kadumist aastakümneteks on ette tulnud ka varem. Viimati leidis minijääaja nime all tuntud nähtus aset 17. ja 18. sajandi vahetusel, kui päikeseplekkide arvu kahanemise tõttu temperatuur üle kogu Euroopa ja Põhja-Ameerikas märgatavalt vähenes.

Toona jäätus täielikult kinni näiteks Taani ja Rootsi vaheline väin ja näiteks Suurbritannias oli võimalik jalutada või ka uisutada üle kuulsa Thamesi jõe.

Päikese aktiivsus käib tavaliselt 11 aasta pikkuste tsüklitena ja miinimaalne kiirgusperiood, mil päikeseplekkide arv võib kahaneda nullini, oleks pidanud lõppema juba aastate eest. Sel korral on see aga kestnud arvatavasti päikese magnetvälja tugevuse kahanemise tõttu enam kui kaks korda kauem.

Jääaeg võib tulla järsku

Kanada teadlaste hüpoteesi järgi võttis 12 800 aastat tagasi alanud külmem periood Euroopas võimust vaid mõne kuuga.

Kui veel eelmisel aastakümnel olid teadlased Gröönimaa jääkilbist saadud proovide põhjal arvamusel, et kliima jahenemine võttis tookord aega vähemalt aastakümne, siis värske hüpoteesi kohaselt meenutab nimetatud jahedama perioodi algus põhjapoolkeral pigem Hollywoodi filmi „The Day After Tomorrow“, vahendab teadusportaal NewScientist.

1300 aastat kestnud varase Dryase perioodi päästis valla Golfi hoovuse suuna muutumine Atlandi ookeani sattunud Kanada territooriumil asunud jääpaisjärve vete tõttu. Uuringutulemuste kohaselt langes temperatuur jahedama perioodi alguses järsult ja järve produktiivsus kahanes kuudega või kõige enam ühe aastaga.

Teadlased oletavad, et järgmine jääaeg võib algust saada, kui Gröönimaa jääkilp hakkab kiiresti sulama ja selle tõttu Golfi hoovuse seniselt kursilt kõrvale juhib.