Samas on teadlased kindlad, et Suurt Pauku imiteerida püüdev eksperiment Maa hävingut kaasa ei too, vahendab Reuters.

“Kui välja ei tule midagi, mida me ootasime ja selguvad hoopis asjad, mida me ette näha ei osanud, on see veelgi motiveerivam, sest tähendab, et me mõistame loodust vähem kui siiani oleme arvanud,” lausus Suurbritannia füüsik Brian Cox.

Teadlastel on homse LHC käivitamisega soov leida aine elementaarosakesed, so aine osakesed, mis ei koosne enam mitmest erinevast osakesest. Skeptikute kinnitusel võivadki aga kiirendis peaaegu valguse kiirusel kokku põrkuvad osakesed põhjustada väikeste mustade aukude teket, mis üsna pea neelavad meie maailma alla.

Kosmoloogide kinnitusel sai tähed, planeedid ja elu maal alguse 13,7 miljardit aastat tagasi väikese mündi suuruse objekti plahvatusest. CERNi (Euroopa Tuumauuringute Keskus) eksperimendis soovitakse leida nn Higgsi elementaarosake. Peter Higgs on Šoti füüsik, kes 1964. aastal tõi välja, et selline jagamatu mikrosake andis mateeriale massi ja tegi universumi võimalikuks, kuid siiani ei ole seda tuvastada õnnestunud.

Samuti on kavas uurida ka teisi füüsika ja kosmoloogia müsteeriume — supersümmeetriat, musta mateeriat ja enegiat sealhulgas.