Teadaolevalt esimesena koroonavaktsiini saanud eestlane: uurisin enne põhjalikult, kuid ei taha oma keha koroonaga proovile panna

 (322)
Teadaolevalt esimesena koroonavaktsiini saanud eestlane: uurisin enne põhjalikult, kuid ei taha oma keha koroonaga proovile panna
Ene McLaughlin enne vaktsineerimistErakogu

Colorado osariigis elav Ene McLaughlin on tõenäoliselt esimene eestlane, kes on koroonavaktsiini saanud. Kõrvaltoimeid tema ei tähelda.

Kuna eestlasi pole koroonavaktsiinide katsefaasides teadaolevalt osalenud ning ka Ühendkuningriigis alanud vaktsineerimiste käigus pole eestlast veel "sõelale" jäänud, on Ene McLaughlin suure tõenäosusega esimene eestlane, kes koroonavaktsiini saanud.

USA-s algas koroonavastane vaktsineerimine selle nädala esmaspäeval. Nagu Eestiski saavad ka seal vaktsiini esimesena riskigruppi kuuluvad inimesed ja meditsiinipersonal.

Viimase hulka kuulub ka McLaughlin, kodumaal tuntud ka oma kirjanikunime Ene Sepp all. Ta selgitas, et sai vaktsiini 1A lainega, sest töötab pandeemia ajal koroonatestide võtjana.

Muidu töötab ta mägises Colorados suusapatrullis - ka selle ametiga kuulunuks ta esimeste hulka, kes vaktsiini saada võiksid. "Suusapatrull on põhimõtteliselt kiirabi suuskadel. Kui keegi ikka vastu puud sõidab ja tunnistab, et ta koroonapositiivne on, siis me ei jäta teda sinna lihtsalt lamama," selgitas ta.

McLaughlinil pole seni vaktsiinidega muresid olnud, kuid sel korral kaalus ta pikemalt, kas üldse end vabatahtlikult vaktsineerida lasta.

"Mul on tavapärasest suts nõrgem immuunsüsteem. Tegelikult suisa immuunpuudulikkus, aga tõsisemaid probleeme hakkab see tõenäoliselt tekitama alles nii 10-15 aasta pärast. Sellest hoolimata ei taha ma katsetada, kuidas ta koroonaga toime tuleb. Käsi desinfitseerin ja pesen, maski kasutan, vajaduse korral ka kaitseürpi. Vaktsiin on järgmine lisand minu kaitsesüsteemi, mis loodetavasti koroonaviiruse eemal hoiab."

Colorados näppu antud vaktsiinikaart. Sellega püütakse osariigis inimestel meeles hoida, et koroonavaktsiini tuleb saada kahes doosis Erakogu
Seotud lood:

Ta käis vaktsineerimas koos kaaslasega, kellel aga hakkas pärast Pfizeri vaktsiini iiveldama. "Tal ei olnud allergiline reaktsioon, lihtsalt iiveldus ja pearinglus. Igaks sajaks juhuks pakuti talle siiski võimalust pikali heita ja ennast koguda. Tuleb välja, et ta kuulub nende 1% inimeste hulka, kes tunnevad pärast vaktsiini saamist iiveldust."

McLaughlin tunnistas, et kahtles rohkem, kui on muidu teiste hooajaliste vaktsiinide puhul kahelnud.

"Koroonaviiruse vaktsiini kohta uurisin palju rohkem ja täpsemalt kui gripivaktsiini kohta. Gripivaktsiini lihtsalt läksin ja tegin. Ei mingit peamurdmist, mis on kõrvalmõjud, kas ikka tasub ära ja nii edasi. Muidugi tean ma ka seda, et vaktsiin ei kaitse 100% ja kõigil ei teki immuunsust, aga kaaludes plusse ja miinuseid ning võimalikke riske, sai selline otsus langetatud. Jaanuaris läheme siis teise süsti järele," lõpetas ta.

Täpsemalt saab lugeda tema blogist.

Koroonaviirus SARS-CoV-2

  • Inimesed, kes kahtlustavad nakatumist koroonaviirusega, peaksid võtma ühendust oma perearstiga, küsima nõu perearsti nõuandeliinilt 1220 (välismaalt +372 634 6630) või koroonaviirusega seotud küsimuste jaoks loodud numbril 1247 või vajadusel kutsuma kiirabi, helistades hädaabinumbril 112.
  • COVID-19 haiguse sümptomid on sarnased gripile. Viiruse levinumad sümptomid on köhapalavik ja hingamisraskused. Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on käte pesemine ja inimestega kontaktist hoidumine.
  • Vaata koroonaviirusesse nakatunute statistikat Eestis!
  • Loe lähemalt koroonaviiruse ja kehtivate piirangute kohta valitsuse erileheküljelt kriis.ee!