Parlamendijuht Farid Muhhametšin kinnitas Interfaxile, et “mingist separatismist ei saa antud juhul juttugi olla. Võttes vastu seaduse üleminekust ladina tähestikule seame me jalule ajaloolise õigluse.”

Ta tuletas meelde, et tatarlased kasutasid ladina tähestikku kuni 1922. aastani, misjärel vabariigi tollane juhtkond otsustas üle minna kirillitsale.

“Mingist separatismist pole juttugi, kui Vene Föderatsiooni põhiseaduses on sätestatud õigus oma kirjakeelele ja oma tähestikule. Igal rahval on õigus naasta oma juurteni, sealhulgas ajaloolise kirjakeele juurde,” toonitas Muhhametšin.

Tema sõnul on vabariigi eelarves ette nähtud vahendid ladina tähestikule üleminekuks. Üleminek võib kesta aastaid. “Esimene etapp on arvestatud kümnele aastale, selle ajaga tuleb ette valmistada teaduslik-metoodiline baas ja vastavad kaadrid,” selgitas parlamendijuht.

Ta teatas ka, et mõnedes koolides on juba eksperimendi korras ladina tähestikule üle mindud ning suhtumine sellesse olevat ainult positiivne.

Parlamendijuht tuletas ka meelde, et Tatarstanis on riigikeelteks kuulutatud nii tatari kui vene keel. “Kirillitsat omandavad kõik niikuinii, kuna vene keele õppimine on kohustuslik,” märkis Muhhametšin.