Taani peaminister Anders Fogh Rasmussen on otsustanud kõik vähemtähtsad asjad kõrvale jätta, et keskenduda eesmärgile, mille EL on endale võtnud.

Taanile volitused üle andnud Hispaanial õnnestus skeptikute kahtlustele vaatamata saavutada oma kuue eesistumiskuuga liitumiskõnelustel olulisi edusamme ja leppida kokku liikmesriikide ühises positsioonis kõige enam lahkhelisid põhjustanud põllumajanduse valdkonnas.

Taanlastele jääb aga kohustus liikmete vahel ja kandidaatidega põllumajandustoetustes lõplikult kokku leppida.

Rasmussen on eelseisva ülesande raskustest täiesti teadlik.

“Väikseimgi viivitus laienemisotsuste osas võib kaasa tuua pikaajalise edasilükkumise, sest 2003. ja 2004. aastal peame me keskenduma sisereformidele ning 2005. ja 2006. aastal tuleb meil otsustada EL-i tulevased rahalised perspektiivid,” ütles ta möödunud nädalal Kopenhaagenit külastanud ajakirjanikele.

Taani ei taha loomulikult ilma jääda ka 1993. aastal tema eesistumisajal alanud protsessi lõpetamisega kaasnevast poliitilisest prestiižist.

“Me ei saa enam paluda kandidaatriikidel oodata. Nüüd peame täitma oma kohused ning lõpetama musta peatüki Euroopa ajaloos, avades uksed endise idabloki riikidele,” sõnas Rasmussen.

Ta lisas, et EL peab seepärast kinni pidama oma lubadusest teha liituvate riikide kohta lõplik otsus 12.-13. detsembril Kopenhaagenis peetaval tippkohtumisel.

Mullu kehtestatud ajakava kohaselt peaks Eesti, Läti, Leedu, Poola, Ungari, Tšehhi, Slovakkia, Sloveenia, Malta ja Küpros liitumiskõnelused lõpetama käesoleval aastal ning EL-i liikmeks pääsema alates 2004. aastast.

Tänavu detsembris peavad liikmesriigid tegema otsuse, kellega kõnelused lõpetanud kandidaatidest järgmise aasta alguses liitumislepingud sõlmida. Selleks ajaks tuleb saavutada kokkulepped läbirääkimiste viimastes, eelarve ja põllumajanduse peatükkides.

Taani on liitumiskõneluste lõpule viimiseks sobiv riik, sest 5,3 miljoni elanikuga maa ei ole liitunud euroga ning EL-i sõjaliste-, sise- ja õiguskokkulepetega. Neid valdkondi puudutavad küsimused antakse edasi järgmisele eesistujale Kreekale ja nii on diplomaatidel rohkem aega otseselt laienemist puudutavatele küsimustele keskenduda.