Mõistame hukka neli aastat tagasi toime pandud ebaseadusliku anneksiooni Vene Föderatsiooni poolt, mis eiras Ukraina põhiseadust, Ukraina rahva tahet ning rahvusvaheliselt kokkulepitud reegleid. Krimm on ja jääb osaks Ukrainast, kirjutab välisminister Sven Mikser tänases pressiteates.

Eesti taunib Venemaa kui okupatsioonijõu poolt tehtud rahvusvahelise õiguse tõsiseid rikkumisi ka pärast anneksiooni: kohalikke elanikke sundvärvatakse sõjaväkke, sunnitakse võtma Venemaa kodakondsust, võõrandatakse vara, piiratakse sõna- ja usuvabadust.

Nelja aasta jooksul on kohalike elanike olukord poolsaarel halvenenud, ligi 40 000 elanikku on nii psühholoogilise kui füüsilise terrori tõttu piirkonnast lahkunud.

Okupatsioonijõud rikuvad pidevalt inimõigusi ja põhivabadusi, peetakse kinni Ukraina kodanikke, on teateid piinamistest ja väärkohtlemisest, eriti halb on põlisrahvastest krimmitatarlaste olukord. Anneksiooni tõttu on muutunud keerulisemaks hoida senist sidet Krimmis elavate eestlastega.

Venemaa jätkab Krimmi majanduslikku ja poliitilist integreerimist. Lisaks astutakse samme poolsaare militariseerimiseks, mis ohustab kogu Musta mere regiooni julgeolekut.

Eesti taunib Kertši silla ehitamist, mida tehakse ilma Ukraina loata ning mis hakkab lisaks julgeoleku kahjustamisele piirama kaubalaevade ligipääsu Ukraina sadamalinnadesse.

Rahvusvahelise õiguse rikkumisel peavad olema tagajärjed. Eesti toetab jätkuvalt Ukraina suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust. Jätkame Krimmi olukorra tõstatamist rahvusvahelisel areenil.

Toetame tugevalt Krimmi anneksiooni mittetunnustamispoliitika, sh sanktsioonide jätkamist ja kaasajastamist ning seisame õigusvastaselt vangistatute vabastamise eest. On äärmiselt oluline, et rahvusvahelistele organisatsioonidele oleks tagatud ligipääs Krimmi.

Eesti mõistab hukka Krimmis ja Sevastoopolis valimiste korraldamise Vene Föderatsiooni poolt ning ei tunnusta nende tulemusi.