Baseli delegatsiooni kuulusid ehitusdirektor Hans-Peter Wessels, kantoniinsener Roger Reinauer, mobiilsusjuht Alain Groff, linna- ja kantoniarendaja Lukas Ott, linnaturundaja Sabine Horvath ning keskkonna- ja energiaameti juht Matthias Nabholz.

Nii Wesselsile kui ka Reinauerile avaldas reis muljet. Eesti näide räägib Reinaueri sõnul tohutust kergendusest, mida läbiv digitaliseerimine avalikule haldusele pakub. Wesselsi jaoks on aga täiesti selge, et avalikus halduses on suundumus digitaliseerimise, suurema kliendisõbralikkuse ja efektiivsuse poole ning Baseli linn peab palju tugevamalt ja julgemalt selles suunas minema.

Üle maailma kiidetud Eesti süsteem muutis Baseli delegatsiooni aga ka „mõtlikuks”, teatas Wessels. Veelgi selgemalt ütles selle välja Reinauer: „Orwell oleks selle süsteemi üle hämmastunud olnud. See läheb kaugemalt, kui Orwell arvas.”

„Pigem apoliitilised eestlased, kes elasid neli aastakümmet Nõukogude jälgimisriigi võimu all, võtsid oma digitaalset võrgustumist ja potentsiaalselt võimalikku jälgimist üsna ükskõikselt,” kirjutab Šveitsi väljaanne.

Vastakaid tundeid tekitas šveitslastes ka Eesti süsteemi turvalisus. Kuigi X-teed peetakse hästi kaitstuks, ei leiaks häkkerid eduka rünnaku korral mitte ainult aardekambri, vaid kullakaevanduse: kogu riigi isikuandmed, märgib OnlineReports.

Insener Reinauer pidas Eesti süsteemi tehniliselt võluvaks, aga on skeptiline selle suhtes, et Šveitsis seda nii tahetaks. Arvukate ettevõtete külastamisel Eestis ei leidnud ta midagi, mille kohta saaks kõhklemata öelda, et Šveitsis peaks see tingimata ka olema.