Nimekirjas on näiteks peaminister Antonis Samarase abi Stavros Papastavros ning endise kultuuri- ja avaliku korra ministri Georgios Voulgarakise naine ja rahandusministeeriumi ametnikud, ärimehed, arstid, koduperenaised, juristid, pensionärid ja tudengid, teatab EUobserver.

Hot Doci teatel on mõnedel arvetel kuni 500 miljonit eurot.

Ajakirja toimetaja Kostas Vaxevanis võeti pärast loo ilmumist lühikeseks ajaks vahi alla.

„Ma tegin ainult oma tööd. Ma olen ajakirjanik ja tegin oma tööd,“ ütles Vaxevanis. „Tähtis on see, et grupp inimesi teenib kasumit, kui Kreeka nälgib. Homme hääletavad nad parlamendis 100-200 euro kärpimise üle Kreeka ametniku ja töölise palgast, samal ajal kui suurem osa 2000 nimekirjas olevast isikust paistavad maksudest kõrvale hoidvat, saates salaja raha Šveitsi.“

Hot Doc väitis, et sai andmed mälupulgal anonüümseks jäänud isiku käest.

Nimekiri on pärit 2007. aastast, kui HSBC töötaja varastas andmed 24 000 kliendi kohta ja põgenes Prantsusmaale.

Prantsusmaa tollane rahandusminister Christine Lagarde, kes on nüüdseks rahvusvahelise valuutafondi IMF-i peadirektor, andis 2010. aastal nimekirja kreeklastele üle. Seda hakati kutsuma Lagarde'i nimekirjaks.

Hiljem läksid andmed kaduma, mistõttu hakkasid levima konspiratsiooniteooriad ja algatati parlamendijuurdlus.

Kreeka endine rahandusminister Giorgos Papakonstantinou ütles, et nimekirja netoväärtus on 1,5 miljardit eurot.

Papakonstantinou sõnul ei teinud maksupolitsei midagi, sest hakkas ilmselt kartma. Vaadati nimekirjas olevaid nimesid ja leiti, et see on täis tähtsaid ninasid ning otsustati ilma selgete poliitiliste juhtnöörideta mitte edasi minna.

Kreeka valitsus on keeldunud Hot Doci paljastusi kommenteerimast.

Chicago ülikooli juunis läbi viidud uuringu järgi kaotab Kreeka igal aastal maksudest kõrvalehoidmise tõttu 28 miljardit eurot.

Kõige rikkamate kodanike ja institutsioonide hulka kuuluvad laevaomanikud ja õigeusu kirik on aga seadusega maksudest vabastatud.