57 kilomeetri pikkusest Gotthardi tunnelist saab Põhja- ja Kagu-Euroopa vahelise liikluse tuiksoon. Kaubaveol saab tunneli avamisel 2017. aastal autotranspordi asemel hakata kasutama raudteetransporti, teatab AFP.

Reisijad saavad lõpuks ometi võimaluse sõita kiirrongiga Itaaliast Milanost Šveitsi Zürichisse vähem kui kolme tunniga ning sealt edasi Saksamaale.

Pärast 15 aastat tööd puurib 9,5-meetrise läbimõõduga puur 2000 meetri sügavusel mäe all läbi viimased 1,5 meetrit kaljut. Tunnel on maksma läinud 9,8 miljardit Šveitsi franki (114,6 miljardit krooni).

Tunneli puurimise viimaseid hetki kannab otse üle Šveitsi televisioon ning seda jälgitakse Euroopa Liidu transpordiministrite kohtumisel Luxembourg’is.

Tunneli puurimise algusest kulunud 15 aasta jooksul on hukkunud kaheksa inimest. Kuumades ja niisketes tingimustes on õhatud ja läbi puuritud 13 miljonit kuupmeetrit kaljut.

Gotthardi tunnel ületab oma pikkuselt senise rekordiomaniku, 53,8 kilomeetri pikkuse Seikani raudteetunneli Jaapanis, mis ühendab Honshu ja Hokkaido saari, ning pikima maanteetunneli, milleks on 24,5 kilomeetri pikkune Lærdali tunnel Norras.

Läbi kahe Gotthardi raudteetunneli hakkab päevas sõitma umbes 300 rongi. Reisirongide kiiruseks plaanitakse 250 kilomeetrit tunnis.