Türgi on visalt tõrjunud väiteid, nagu oleksid Osmanite väed 1915. aastal ette võtnud armeenlaste sihiliku hävitamise näljutamise, kurnamise ja vägivalla abil.

Ankara möönab ligi 300.000 armeenlase ja suure hulga türklaste hukkumist, kuid väidab, et see toimus Esimese maailmasõja segaduste ja kodusõja keerises, kui Osmanite impeerium oma hävingule vastu läks.

Parlament hääletas tulemusega 107-67 genotsiidiks tunnistamise poolt, minnes vastuollu Šveitsi valitsuse senise poliitikaga rääkida 1915. aasta tapatalgutest kui “traagilistest sündmustest, mis viisid äärmiselt suure hulga armeenlaste hukkumiseni”.

Armeenia diasporaa USA-s, Ladina-Ameerikas ja mujal maailmas väidab, et 1,3 miljonit või veelgi suurem hulk armeenlasi tapeti nende rahvuse ja usu pärast, ning nõuab toimunu tunnistamist genotsiidiks ja juutide holokausti eelkäijaks.

Mitmed riigid, kus elab suur armeenlaste kogukond, nagu Argentina, Prantsusmaa ja Venemaa, on samuti 1915. aasta veretööd rahvamõrvaks tunnistanud. Samal seisukohal on ka Euroopa Parlament.

Erinevalt varasemast, 2001. aastal tagasilükatud ettepanekust, ei kohusta Berni parlamendi alamkoja resolutsioon Šveitsi valitsust ametlikult tunnistama, et armeenlaste genotsiid toimus. Resolutsioon nõuab vaid, et valitsus parlamendi otsust tunnistaks ja selle Türgile edastaks.