Šveits otsustab rahvahääletusel, kas lahkuda Schengenist ja teha lõpp ELi kodanike vabale liikumisele

 (99)
Šveits otsustab rahvahääletusel, kas lahkuda Schengenist ja teha lõpp ELi kodanike vabale liikumisele
Foto: reuters

Šveitsi valijad otsustavad pühapäeval, kas riik peaks loobuma Euroopa Liiduga sõlmitud lepingust, mis sätestab inimeste vaba liikumise.

Toetajate sõnul võimaldab see samm Šveitsil kontrollida oma piire ning otsustada, keda riiki lubada ja keda mitte, vahendab BBC.

Vastased aga väidavad, et see viib heas toonuses majanduse langusesse ja võtab sadadelt tuhandetelt Šveitsi kodanikelt vabaduse elada ja töötada kõikjal Euroopas.

Šveits otsustas juba ammu, et ei ühine Euroopa Liiduga, kuid soovib sellegipoolest olla osa selle vabakaubandusalast. Viimase tarvis peab aga riik nõustuma Euroopa Liidu aluspõhimõtetega, sh Schengeni avatud piiride ning inimeste vaba liikumisega ühtsel turul.

Euroopa Liit on Šveitsi korduvalt hoiatanud, et mingit n-ö parimate palade noppimist ei tule ning juhul, kui riik otsustab vaba liikumise põhimõttest loobuda, tuleb sel jätta hüvasti ka majanduslikult kasulike kaubanduslepetega.

Värske referendumi kutsus esile parempoolne Šveitsi Rahvapartei (SVP) ning see on järg 2014. aastal samuti Rahvapartei poolt esitatud rahvahääletusele, mis sundis valitsust immigratsiooni Euroopa Liidust piirama.

Toonane referendum läks läbi napi tulemusega (50,33% ütles immigratsioonikvootide kehtestamisele “jah”, 49,67% “ei”). Valitsusel tuli hakata Brüsseliga läbirääkimisi pidama, mille tulemusel saavutati kompromiss, mis sätestas, et kohalikel tööandjatel tuleb töötajate värbamisel eelistada Šveitsi püsielanikke teiste riikide elanikele sektorites, kus tööpuudus on suur.

SVP lükkas valitsuse saavutatud kokkuleppe Brüsseliga aga tagasi, kirjeldades seda nõrga ja prakliselt mõttetuna, ning on nüüd tagasi uue nõudmisega loobuda vabast liikumisest täielikult.

Ametis olev valitsus, kuhu Rahvapartei ei kuulu, kutsub kodanikke üles homsel referendumil vastama “ei”. Justiitsminister Karin Keller-Suter märkis, et juhul, kui referendum läbi läheb, loob see olukorra, mis on “halvem kui Brexit”.

Väikse Šveitsi majandus on üks konkurentsivõimelisematest majandustest maailmas. Valitsuse ja suurettevõtjate sõnul on see aga suuresti tingitud headest kaubandussuhetest EL-iga ning neist loobumine oleks tohutult riskantne.

Juba aastaid on paljudel šveitslastel tekkinud mure, et nende väike riik on muutunud liiga rahvarohkeks. Vaid 30 aastaga on elanike arv kasvanud kahe miljoni võrra: 6,6 miljonilt 1990. aastal 8,6 miljonile 2020. aastal.

Tänasel päeval on umbes 25% kogu elanikkonnast mitte-šveitslased, kes on pärit peamiselt Euroopa Liidust. Mõned muretsevad ka selle pärast, et odavam tööjõud EL-ist võib tähendada kohalike palkade alanemist.

Hoolimata sellest on Šveitsi netoränne tegelikult languses ja näib, et valijad on hakanud Rahvapartei immigratsioonivastasest kampaaniast väsima. Viimased arvamusküsitlused näitavad, et üle 60% valijad lükkavad ettepaneku homsel rahvahääletusel tagasi.

Oma osa selles võib olla ka hiljutisel pandeemial: piiride sulgemine naaberrikide Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia ja Austriaga märtsist juunini näis meelde tuletavat, et nad on juba harjunud mugavusega töötada ja elada mõlemal pool piiri.