„Helsingis on nimelt viimasel ajal tugevnenud arusaam, et Eesti üritab aktiivselt takistada Soome ja Ühendriikide sõjalise koostöö tihenemist,“ kirjutas Niemeläinen esmaspäeval Helsingin Sanomates.

Väljaanne Verkkouutiset palus sellele kommentaare suursaadikutelt.

„Iga Soome ja Eesti suhete arengut jälginu teab, et meie koostöö on kõigil tasemetel aktiivsem ja sujuvam kui kunagi varem. Kolumnis esitatud arusaamad ei ole praegusest ajast,“ ütles Soome suursaadik Tallinnas Kirsti Narinen.

Narinen peab kummaliseks mõtet, et Eesti püüab Soome ja USA vahelisele kaitsekoostööle kaikaid kodaratesse loopida.

„Eesti on ise ehitanud oma NATO liikmelisuse kõrvale tugeva julgeolekupoliitilise koostöösuhte Ühendriikidega. Mis ime pärast peaks Eesti olema vastu sõjaväelaste väljaõpet, informatsioonivahetust ja uuringuid puudutava kaitsekoostööleppe sõlmimisele Soome ja USA vahel?“ küsis Narinen.

Narinen tuletas meelde, et ka Soome ja Eesti omavaheline kaitsekoostöö ja sellega seotud vastastikune visiitide vahetus on vilgas. Soome ja USA vahelist lisanduvat õppustealast koostööd on Narineni sõnul Eestis peetud positiivseks ja teretulnuks.

Eesti suursaadik Helsingis Margus Laidre on Soome kolleegiga sama meelt.

„Eesti ja Soome vahelised suhted ei ole ilmselt olnud kunagi varem nii tihedad ja lähedased kui nüüd,“ ütles Laidre Verkkouutistele.

Laidre küsis sarkastiliselt, kas Helsingin Sanomate kolumni autor võis riikide nimedega eksida.

Soome lahe mõlemal kaldal on Verkkouutiste teatel imestatud, millistest allikatest väited Soome ja Eesti pingeliste suhete kohta pärit on ja mida nendega saavutada tahetakse.

Verkkouutiste allikate sõnul sobib kiilu löömine Soome ja Eesti vahele hästi kokku Venemaa mõjutamiseesmärkidega.

„Kujutelm meie maade vaheliste suhete hõõrdumistegurite kohta põhineb ilmselt aastate tagusel olukorral,“ märkis Narinen. „Tänapäeval austavad Soome ja Eesti teineteise erinevaid julgeolekuotsuseid ja üksikute küsimustega seotud lahknevaid poliitilisi kursse ilma, et neist tekiks mõrasid meie suurepärasesse ühisellu. Seda ei saa muud väites muuks muuta.“

Helsingin Sanomat avaldas aga esmaspäeval veel teisegi, analüüsiks nimetatud artikli Kari Huhta sulest, milles öeldakse Soome ekspertidele viidates, et Soome ja USA vahelisest kaitsekoostööst on kasu ka Eestile ja teistele Balti riikidele.

Huhta kirjutab, et arvamuse taga, et Eesti püüab Soome tihedamat kaitsekoostööd USA-ga takistada, on varasem erimeelsus selle üle, kui palju võivad Soome ja Rootsi oma partnerlust NATO-ga tihendada ilma alliansi liikmeks astumata.

„Eesti kuulub NATO-s riikide gruppi, mis juba enne Venemaa sõjategevust Ukrainas rõhutas eriti alliansi alusharta viienda artikli järgset kollektiivkaitset. Riigid suhtuvad väga kahtlevalt kõike, mis nende hinnangu järgi hägustab NATO liikmesriikide ja partnerite erinevust,“ kirjutab Huhta.

Avalikult toetab Eesti Huhta sõnul Soome ja Rootsi NATO-partnerluse tihendamist, mis kiideti heaks NATO tippkohtumisel Walesis kaks aastat tagasi.

„Projekti ettevalmistamise käigus oli Eestil ja ka teistel Balti riikidel siiski kahtlusi muu hulgas partnerite võimaluse üle osaleda NATO otsuste poliitilises ettevalmistamises,“ kirjutab Huhta.

Huhta sõnul satuksid Soome ja Rootsi igasuguses kujuteldavas olukorras Läänemere piirkonna konflikti osapooleks. Sõjaolukorras oleks Soomel ja Rootsil mõnevõrra samasugune roll nagu Poolal Läänemere lõunaosas – nad peaksid tõrjuma rünnakut oma territooriumil võimalikult efektiivselt.

„Soomel ei oleks eeldusi anda abi Eestile, kes sõltuks mujalt tulevast toetusest,“ kirjutab Huhta. „Soome usutav territooriumi kaitse võime on ennekõike heidutus võimaliku konflikti ärahoidmiseks. See ei nõrgesta NATO garantiisid Eestis, vaid toetab neid.“

Kaitsekoostöö USA-ga suurendab Huhta sõnul Soome kaitsevõimet, seega ei kehti sellele vastu olemise juures sama loogika, millega Eesti on suhtunud kriitiliselt NATO-partnerluse süvendamisse.

„Üks võimalik põhjendus kaitsekoostöö vastu olemisele võib olla hinnang, et see viib Soomet kaugemale NATO liikmelisusest, mida Eesti peab oma huvidele vastavaks. NATO liikmelisus ei sõltu aga kaitsekoostööst, vaid poliitilisest otsusest,“ kirjutab Huhta.