Arengumaad, keda globaalne soojenemine enim ohustab, valasid oma viha välja kütuseid raiskavate rikaste maade peale, kes läksid kõnelustel tülli süsihappegaasi tootmise vähendamise hinna üle ning ei pööranud piisavat tähelepanu kliimamuutustele.
“Ühendriigid on endiselt kindlal seisukohal, et saavad end dollarite eest probleemidest vabaks osta,” märgitakse Lõuna-Aafrika päevalehe Daily Mail & Guardian artiklis “USA räpane mäng kliimakohtumisel”.
Maailma suurim saastaja Ühendriigid üritas läbi suruda kava, mille kohaselt heitgaaside koguse piiramisel arvestataks ka iga riigi metsades ümber töötatavat süsihappegaasi.
“Kõneluste nurjumise põhjuseks oli USA nõudmine, et rohumaid ja metsi tuleks süsiniku piiramisel arvesse võtta,” sõnas New Delhi Tata energeetikainstituudi teadur.
“Need on aga looduslikud protsessid. Nad lihtsalt toimuvad. Ühendriikidest poleks aus neid täiendava tegevusena arvestada,” sõnas ta.
Haagi konverentsil loodeti sõlmida kokkulepe 1997. aasta Kyoto kliimakokkuleppe rakendamiseks, millega nähakse ette muuhulgas süsinikdioksiidi õhkupaiskamist aastaks 2010 võrreldes 1990. aasta tasemega viie protsendi võrra vähendada.
USA koos Austraalia, Kanada ja Jaapaniga kinnitasid, et ei saa nimetatud kohustust täita.
“Nurjumise põhjuseks oli mõnede tööstusriikide keeldumine kliimakaitset eelistamast. Ebaõnnestumise põhjustas ka tööstusriikide soov arvestada oma looduslikke metsi inimese loodud vähendajana, mitte aga tegelikult kasvuhoonegaaside õhkupaiskamist kärpida,” sõnas Saksa keskkonnaminister Jürgen Trittin.
Prantsuse keskkonnaministri Dominique Voynet’ sõnul olid USA ettepanekud küll vastuvõetamatud, kuid läbirääkimistel Kyoto pakti rakendamiseks on veel tulevikku.
“Võibolla taipavad nad lõpuks, et Texase Houstoni linna elanik toodab viis korda enam globaalselt soojendavat gaasi, kui Pariisi piirkonna elanik,” märkis ta.
