Grīnbergs lisas, et tegi koostööd Soome õiguskaitseorganitega ja aitas nii võidelda rahvusvahelise terrorismiga. Seoses sellega kutsus ta üles leevendama talle määratud karistust – nelja-aastast vangistust. Grīnbergs kinnitas, et ei ole kordagi inimesi tulistanud ega neid isegi sihtinud, vahendab Läti Delfi.

Varem määras Riia Vidzeme eeslinna kohus Grīnbergsile Süüria konfliktist osavõtmise eest nelja-aastase vabadusekaotuse kahe ja poole aastase kriminaaljärelevalve perioodiga.

Grīnbergs mõisteti õigeks Läti kriminaalseaduse paragrahvi 89.1 järgi (osavõtt kuritegeliku organisatsiooni kuritegudest inimsuse, maailma või riigi vastu ning sõjakuritegudest).

Kohtuotsuse kaebasid edasi nii Grīnbergs kui ka prokurör. Viimane leiab, et karistus on liiga kerge.

Noore lätlase vahistasid Türgi võimud, kes langetasid selle aasta septembris otsuse tema Lätile väljaandmise kohta. Julgeolekupolitsei konvoiga toodi Grīnbergs kodumaale ja jäeti vahi alla. Tegemist on esimese kohtuprotsessiga Lätis inimese üle, keda süüdistatakse ebaseaduslikus osavõtus Süüria relvakonfliktist.

Grīnbergsi advokaat Raitis Mediņš teatas varem, et Süürias viibides ei osalenud Grīnbergs relvakokkupõrgetes ei sõdivate osapoolte ega tsiviilelanikkonnaga. „Lisaks sellele otsis minu klient juba varsti pärast Süüriasse saabumist ja asjade tõelise seisu teadvustamist võimalust oma tegevus ühe sõdiva osapoole koosseisus lõpetada ja Süüriast välja saada, mis tal ka 2015. aasta algul õnnestus,” ütles Mediņš.